,, Ash, m-ma... "
Ma kartsin...
Ta vaatas nii hirmunud ja kurva näoga, et see ei saanud olla väike asi.,, A-ash..."
,, Ja, ma olen siin. "
Istusin josephi kõrvale.
,, Ü-ütle et see pole tõsi."
Ta ütles seda pool nutuselt, mul oli isegi raske aru saada mida ta ütles.
,, Mis asi pole tõsi? Millest sa räägid?"
Ma ei saanud enam midagi aru.
,, E-et... "
,, Et mis? "
,, E-et.... Sa rääkisid ..... E-te.... "
Ma kartsin veel rohkem.
,, E-et... Ma olen kõige sitem sõber üldse ja sa loodad et mind poleks? "
,, Mida!?!?? Kes sulle sellist paska veel ütles???"
,, Gertrud rääkis."
,, Kuidas palun? "
,, Mida? "
,, SA... Usud Gertrudit? Et mina räägin sinust sellist sitta? Nalja teed või?!?"
Ma tundsin kuidas mu nägu vihast punaseks läheb, sest ma ei uskunud et Joseph minust selliseid asju usub.
Ma kargasin püsti.
,, SA KUULED KA MIDA SA RÄÄGID VÕI? "
,, Niiet sa ei rääkinud? "
Ta tõusis samuti püsti ja vaatas mulle otsa.
,, Nalja teed või? Ma ei räägiks kunagi."
,, Anna andeks.... Ma poleks pidanud..."
,, Pole vast hullu, aga palun ära räägi selle Gertrudiga enam, sa tead et ta suht juba vihkab mind ja soovib mulle halba."
,, Olgu..."
Ta naeratas.
,, Sa oled ikka taun küll, ma pidin end surnuks muretsema. Täpselt sama moodi sinu ema ja minu ema ka"
,, Vabandust ..... "
,, Lähme palun nüüd tagasi."
,, Okei lähme"
Hakkasime puuonnist välja minema kui äkki Joseph mind selja tagant kallistas ja sosistas kõrva:,, äitäh".
Muigasin vaikselt kuid siis asusime puuonnist välja.
***
Olime Josephiga ainult 17 minutit sõitnud ja väsimus oli jõhker. Pime oli ka ja mulle eriti ei meeldi pimedas sõita.
,, Tahad ma sõidan ise? " küsis Jos minult hooliva häälega.
,, Tore oleks."
,, Olgu siis, peata auto ja vahetame istekohad. "
Ma pidurdasid. Mingi väike kolks käis, aga ma ei pööranud sellele erilist tähelepanu.
Me tulime autost välja ja vahetasime istekohad.
,, Äkki peaks ikka auto üle vaatama? "
,, Ei usu et see midagi hullu on, niiet hakka sõitma "
Jos hakkas mootorit käima panema, aga see ei läinud tööle.
Mul tekkis väike hirm. Kujutage ise ette, kui seisate autoga öösel kuskil võõras kohas tee ääres, ümberringi on mets ja auto ei lähe käima... Jube...
,, Mida me teeme?" küsisin Josephilt ettevaatlikult.
,, Ma lähen vaatan asja üle, sa istu niikaua autos, eks."
,, Olgu. "
Nii ta tegigi. Läks autost välja ja tegi kapoti lahti. Vaatas seal midagi ja siis tuli autosse tagasi.
,, On see halb või hea uudis aga auto on katki. "
,, See ilmselgelt on halb uudis... Mida me nüüd siis teeme?"
,, Tahad ilusat vale, või karmi tõde? "
,, Palun tõde"
,, Me ei saa siit kuhugi liikuma..."
,,Helistame mu isale."
,, Mul pole telefoni, jätsin selle hommikul kooli lahkudes juba koju. "
,, AA, no ma helistan siis enda omaga."
...
,, Pekki, mul pole akut. "
Mu telefon ikka oskab õigel ajal tühjaks saada.
,, Meil ei jää muud üle, kui kas jääda autosse ja ära külmuda või minna paarsada meetrit läbi metsa, mu vanaisa suvilasse ja seal öö veeta.
,, Siis lähme sinna su vanaisa suvilasse ja oleme seal... Ma ei taha kuskil metsa vahel ära külmuda. "
,, Okei, lähme."
Astusime autost välja ja keerasime sõna otseses mõttes sügavasse pimedasse metsa.
Ma kartsin päris korralikult ikka.
Jos võttis mu käest kinni ja ma tõmbusin talle väga ligidale.
Ma ei tea kas ma värisen hirmust või värisen ma külmast, aga ühte ma tean... Ma värisen.
***
Ma ei tea kui kaua me olime juba kõndinud, aga lõpuks jõudsime kohale.
Jos tegi ukse lukust lahti, võti oli maja juures peidus.
,, Astu sisse mu külmunud musi"
,, Jajaaa, väga vaimukas"
Naeratasin talle, kuid siis läksin majja sisse.
Majas tundus olevat veel külmem kui õues.
,, Ma toon õuest puid ja panen ahju küdema, oota siin eks. " ütles mulle Jos, mille peale ma noogutasin.
Ta tegi üsna kähku. Ja isegi ahi läks ruttu põlema, ma tavaliselt jaman ajudega ikka mingi pool tundi.
,, On sul soojem?" küsis Jos.
,, Ei ole eriti.. "
Ta vaatas mulle otsa, siis istus minu kõrvale diivanile ja võttis mult ümbert kinni.
,, Anna andeks Ash, minu pärast me siin oleme."
,, Pole hullu, kõik on korras kui olen sinuga.
,, Sa ikka oskad"
Ma loodan et mu vanemad väga mures pole.
***
Tuba oli juba soojemaks läinud ja me otsustasime Josephiga magama minna.
Diivan käis lahti ja voodipeasu oli seal ka olemas.
Keerasin end Josephile kaissu ja jäin üsna ruttu magama. Täpselt sama ruttu jäi ka tema.
- - - - - - - - - - -
See lugu tuli veits lühem kui teised, aga loodame et meeldib ja votege ikka edasi. :)
YOU ARE READING
Parimad sõbrad
Romance✅ Ashley ja Joseph on eluaeg sõbrad olnud. Tõesti juba 17 aastat, nagu öeldud terve elu. Käes on 12.klassi lõpetamine ning selle ajal juhtub palju. Tülid, suvi, sõprus, tuleviku plaanid ja muidugi ka armastus ning kahjuks ei puudu sellest nimekirjas...