Parimad sõbrad

Osa 84

Lamasin elutoa diivanil ja vaatasin telekat. Joseph koristas magamistuba. Ajasin ennast siiski püsti.

"Ma koristan elutoa ja köögi siis!" Hõikasin Josephile.

"Ja okei!" Vastas Jos mulle samal ajal enda helisevat telefoni taskust otsides.

Pesin viimased nõud ära kui Joseph minust mööda tuhises ja oma nahktagi selga tõmbas.

"Kuhu sa lähed?" Uurisin jahmunult.

"Välja." Vastas Joseph.

"Joseph mis viga?" Kükitasin ta juurde ja panin käed talle õlale samal ajal kui ta jalanõusid jalga pani.

"Midagi pole! Ma lähen lihtsalt välja!" Ja Joseph oligi läinud.

Imelik. Mõtlesin enda peas.

*4 tundi hiljem*

Ma sain lõpuks terve korteri koristatud. Ilmselgelt ma koristasin Josephi jao ka ära. Valisin telefonist Josephi numbri ja helistasin. See ei vastanud.

Ohkasin ning vahetasin riided. Kavatsesin Racheli juurde minna. Haarasin kapilt autovõtmed ja sõitsin liftiga alla.

Racheli juurde jõudes avas mulle Jonas ukse.

"Oh hei pisike!" Naeratas ta ja kallistas mind.

"Ma palun teid, ei mingit pisikest!" Naersin ma ning Kallistasin teda vastu.

"Okei okei pisike! Rachel vaatab telekat tule edasi!" Tõmbas Jonas mu tuppa.

"Omg musi mis teed siin?" Kilkas Rachel kui mind nägi ja ajas ennast vaevaliselt püsti.

"Kuule tulin külla teile!" Naeratasin ma ning potsatasin diivanile istuma.

"Ma teen magamistoas tööd siis ma ei sega teid!" Ütles Jonas ja kõndis trepist ülesse.

"No elate siin nüüd?" Tundsin huvi.

"Aaa ei! Jonase vanemad on kaks nädalat kodunt ära pärast seda kolime oma korterisse." Seletas Rachel ja pistis peotäie krõpse suhu.

*2 tundi hiljem*
Ma olen nagu reaalselt väga täis. Ma ei tea kuidas see Rachelil õnnestus. Mul alati alkoholiga eriline tõmme olnud.

"Kalla räägi endast ja Josephist!" Naeris Rachel mu kõrval.

"Ma ei tea mida rääkida! Ta tõmbas minema täna kodust ütles et läheb välja ja sai suht vihaseks mu peale kui ma uurisin et kuhu minek ja peale seda ma koristasin 4 tundi ja tulin siia!" Naersin ma lõbusalt.

"Okei äkki sellele mingi loogiline seletus ikkagi!" Üritas Rachel mind lohutada.

"Ah ma ei tea mul ükskõik! Aga nüüd ma pean küll koju hakkama minema." Tõusin tuikudes püsti.

"Sa purjus ju!" Ehmus Rachel.

"Ma kutsun takso!" Naeratasin talle ning kutsusin takso.

10 minuti pärast saabuski takso. Istusin sisse ja ütlesin oma aadressi. Takso sõitis 20 minutit. Kohale jõudes maksin takso eest ja kõndisin liftini. Selline tunne et see lift liikus 30 minutit vähemalt. Lõpuks kui ma oma korteri ukse taha sain avastasin et see on kinni. Josephit polnud ikka. Võtsin jalanõud jalast ja keerasin nimelt ukse lukku. Potsatasin voodile ja sulgesin silmad.

******
Hommikul äratas mind mu äratuskell. Tõmbasin kätega üle näo ja ajasin end voodist püsti. Keerasin ukse lukust lahti ja lasin endale klaasi jääkülma vett. Helistasin taas Josephile. Ta ei vastanud.

"No kurat ta alles saab!" Ütlesin enda ette.

Äkki avanes välisuks ja sisse tuikus Joseph. Ta oli veel hullemini täis kui mina. Mind ignoreerides läks ta magamistuppa ja sulges ukse. Mõtlesin hetkeks kas see on ikka hea idee kui tõusin siiski diivanilt ja suundusin magamistuppa. Joseph lamas silmad kinni voodil. Otsisin vaikselt ta telefoni ning lahkusin toast.

Võtsin diivanil istet ja avasin Josephi telefoni. Talle oli eile mingi Eliisabeth helistanud. Imelik. Avasin ta galerii ning mu süda jättis löögi vahele. Seal oli pilte kuidas mingi võõras tüdruk Josephit kallistas ja teda põsele suudles. Pisar voolas mu põselt. Pühkisin selle kähku ära. Joseph oli selle Eliisabethiga ka sõnumites rääkinud. Päris palju südameid oli kasutatud peaks mainima. Sulgesin Josephi telefoni ning kõndisin magamistuppa ja surusin Josephile telefoni kätte. Kiiruga toppisin enda kotti võtmed, telefoni ja rahakoti. Haarasin nagist end jaki ning sisenesin lifti. Kutsusin takso et Racheli juurde sõita ja sealt oma auto ära tuua.

*20 minutit hiljem*

Maksin takso eest ning kõndisin enda autoni. Avasin ukse ja istusin sisse. Saatsin Rachelile sõnumi, et käisin auto järel. Käivitasin auto ning sõitsin. Sõitsin tundmatusse. Ma tahtsin rahu. Käisin toidupoes ning ostsin süüa. Kavatsesin suvilasse sõita. Helistasin Noahile.

"Heii pisike!" Vastas rõõmus hääl mu kõnele.

"Oh hei!" Üritasin rõõmsamat nägu teha.

"Helistasid niisama?" Küsis Noah.

"Ma tegelikult tahtsin küsida, et mis su nädalavahetuse plaanid?" Uurisin talt ettevaatlikult.

"Mul väga palju teha. Magada, telekat vaadata, süüa, lamada ja palju muud! Aga miks sa küsid?" Naeris Noah.

"Ma mõtlesin, et kas sa tahaks minuga suvilasse sõita. Ma tahtsin üksi minna aga ma väga ei julge seal metsade vahel üksi olla." Naersin närviliselt.

"Muidugi tulen! Kohe praegu?" Uuris Noah.

"Jap. Ma tuleks umbes poole poole tunni pärast sinu juurest läbi. On see okei?"

"Mulle sobib!" Ütles Noah kähku.

"Näeme!"

"Näeme!"

Kõne lõppes. Ohkasin ning jätkasin sõitu. Pidin korteris veel käima kuna mu riided on seal ja koju ei tahtnud ma riideid võtma minna. Seega ei jäänud mul muud üle. Liftist väljudes keerasin ukse vaikselt lahti. Kõndisin magamistuppa ning võtsin vaikselt kohvrid kapist. Joseph magas ikka veel. Surusin sinna kiiruga riided. Lõpuks kui olin asjad suutnud kottidesse ja kohvritesse panna. Jätsin Josephi kõrvale kirja.

Kena elu Eliisabethiga!
Armastusega Ash : )

Vedasin kohvrid korterist välja ning vajutasin liftil kõige esimest korrust.

Surusin kohvrid autosse. Ma loodan et Noah ei märka neid ja ta asjad ikka ka ära mahuks.

Noahi juurde jõudes tuli kutt just uksest välja. Vau. Mõtlesin ma. Ma pole teda paar nädalat näinud ja kuidas on võimalik selline glow up teha? Raputasin enda pead neist mõtetest ja väljusin autost.

"Heiii!" Naeratasin talle ning Kallistasin teda.

"Hei pisike ma pole sind tükk aega näinud!" Naeratas Noah ning kallistas mind vastu.

"Ei ole ja nii trehvanud." Naeratasin ning avasin auto ukse et ta oma koti sinna saaks panna. Sisenesin taas autosse ning Noah minu kõrvale.

"Mis siis juhtus, et Joseph ei tulnud?" Uuris Noah.

"Kiired ajad." Mõtlesin hädavale välja.

"Selge."

Auto sõit sujus suhteliselt vaikuses. Noah suutis magama jääda seega seda rahulikum mul oli oma mõtteid mõelda. Lõpuks paari tunni pärast saabusime suvilasse. Noah oli umbes pool tundi tagasi ärganud. Nüüd ronis kutt autost uniselt välja.

"Öösel jäi magamiseks aega väheks." Seletas Noah kui ma kotte autost võtsin.

"Mis tegid siis?" Naersin talle.

"Ma veetsin netflixiga aega." Naeris ka Noah.

Sisenesime majja. Jahe õhk lõi meile näkku. Noah läks keeras kütte sisse ning mina vedasin oma kohvrid ülesse korrusele. Hüppasin voodile ning jäin sinna umbes pooleks tunniks lamama. Alla tulles oli Noah süüa teinud.

"Istu." Ütles ta leebelt kuid samas rangelt.

Kohkusin kuid istusin siiski. Jäin talle otsa vaatama.

"Joseph helistas." Alustas Noah juttu.

Ohkasin.

"Räägi nüüd ausalt mis päriselt toimus."

——————————————————
Loodame, et teile meie lugu meeldib ja võtete kindlasti ning järgmine osa on juba viimane!