"Mida kuradit?" oli Johanna esimene reaktsioon..
"Täpselt sama.." suutsin ma ainult vastuseks põmiseda endal suu lahti vajudes.
"Noh pliksid meeldib? Hüpake peale ja let's goooooo" ütles Joseph meile autouksi avades.
"Rohkem kui meeldib, see auto on fantastiline!!" Kriiskas Johanna nii et kogu tänav kostus sest just selline meeldis talle kõige rohkem.
Auto oli valget värvi ja suure kastiga, tagumised aknad tuunitud ja läikis ka veel.
"Kust sa sellise välja võlusid?" tegin üllatunud häält.
"Vanemad kinkisid kuna sain 18 ja olin just sellist juba pikemat aega tahtnud"
"Väga lahe"
Johanna ei saanud silmi maha sellelt autolt.
Hakkasime Josephiga Johanna pärast naerma sest ta vaatas seda autot just nii nagu näeks ta esimest korda maailma.
"Kas lähme äkki nüüd?"
"Nõus" ütlesin ma ja toksasin Johanna vastu õlga.
"NÕUS!!" hõiskas ta selle peale ja lausa hüppas autosse.
Autos olid Rachel ja Noah meid ootamas.
Istusime kõik ja panime turva öö peale.
-
Olime umbes tund aega juba sõitnud kui alles märkasin midagi...
"Kuulge kutid.."
"Nii?" vastasid nad kõik ja vaatasid mulle huviga otsa.
"Kas Jonas ei tulegi?"
"Miks sa seda arvad? Kas Johanna ei rääkinud sulle?" vaatas Rac üllatunult mulle otsa ja see järel vaatas Johanna poole.
"Tundub et mitte jah, ta üldse oma armumisega siin ei suuda mulle midagi öelda" pomisesin jälle olles pahane Johanna peale.
"Lõuad. Ja also ups hehe" suutis ta mulle Vabanduseks tuua.
Naersime käik veidi.
"No Jonasel on täna veits tegemist linnas niiet ta ühineb alles homme meiega" - Joseph
"Selge, aga kuhu me praegu suundume?" küsisin põnevusega
"Tundub et Johanna tõesti pole sulle midagi maininud" naeris Rachel selle peale.
"Tundub nii..." vaatasin Johannale otsa.
Aga ta ei jaganud maad ega mütsi ta imetles Josephi kallist autot ega keskendunud millelegi muule.
"Ahha niiet keegi teine sooviks mulle valgustada kuhu minek?"
"Eip, eks sa saad siis koha peal teada" tegi Joseph mulle silma.
"Pole auuuusssss" vingusin seal.
Kõik hakkasid naerma ja seejärel ka mina.
-
Joseph parkis auto mingisse hiigelsuurde parklasse ära ja me ujusime nagu vedel supp sealt välja, sest sõit oli kestnud 4 tundi ja jalad olid juba kanged.
"Nii ja kus perse augus me oleme?" uurisin küsiva pilguga.
"Vaata enda selja taha!" soovitas Rachel.
Keerasin end ruttu ümber ja vaatepilt mis avanes oli lummav.
"OSSA" ja see oli ka ainuke sõna mis suust välja tuli.
Olime jõudnud tivolisse...
-
Ostsime just pileti mingitele ketikiikudele kus sai kahe kaupa istuda.
Olin valmis Racheli käest kinni tirima ja ta enda kõrvale võtma aga sel samal silmapilgul tõmbas Joseoh mind enda kõrvale.
"Mõni teine kord Racheliga, praegu minu kord" ütles Joseph sebiva häälega.
"Oi sind küll"
Rac istus Johannaga meie ees olevale istmele. Ja Noah üksi meie taha.
"Kui kõrgele see ajanud üldse läheb?" küsisin lootes et mitte üle 20 meetri sest vihkan täielikult kõrgust.
"Kallikene see viib sind 70 meetri kõrgusele" vastas Joseph.
"MIDA?" hakkasin vaikselt paanitsema, ise juba plaani mõeldes kuidas siit kohe nüüd ja praegu ära saada.
"Rahuuuuu, ma olen ju siin, hoia mu käest kinni." üritas Joseph mind maha rahustada nähes mu hirmu.
"Kurat ma ei käinud vetsus ka ära, viimati käisin hommikul vara üles ärgates."
"No vast ei tee püksi, nii hull see asi ka nüüd pole"
Joseph hakkas õrnalt naerma.
"Ära tee!"
"Olgu olgu haha"
"Kas ma-" ei saanudki oma lauset lõpetada kui juba sain aru, et hakkasime liikuma.
"Appi appi appi appi appi, Joseph appi, saadke abi, APPI" korrutasin kõva häälega.
Ja juba olimegi vähemalt 20 meetrit tõusnud.
"Rahuuuuu"
-
Olime täitsa lõpus tiirelnud juba umbes vist minut.
Hoidsin kettidest kõvasti kinni ega suvatsenudki alla vaadata.
"Tead, hoia piip ja prillid nüüd hakkab show pihta"
"Joseph mida sa-" tahtsin küsima hakata mida hullu ta seekord plaanib aga just siis kui sain oma esimesed sõnad suust välja hakkas Joseph meid kõigutama.
Olime niigi selle tiirlemisega juba piisavalt külili ja nüüd ta veel kõigutab ka.
"LOLLAKAS ÄRA TEE SA TEAD ET MA NIIGI KARDAN" karjusin kõva häälega sest tundsin kuidas hirm üha enam tõuseb.
"Olgu olgu"
-
Saime lõpuks alla sealt ja kiikudelt ka maha.
"SEE oli SUPER LAHE!" kiljusid Rachel ja Johanna võidu.
"Kuidas sulle meeldis Ash?" - Johanna
"Pea käib ringi" keerutasin end seal üritades püsti jäädes.
Kõik hakkasid naerma.
Liitusin ka selle võrratu naeru klubiga.
-
Kell oli 21.14 kui jõudsime mingi suure majani.
"Vau väga kena, kelle oma see on?" - Rac
"Ee ei kellegi, võinoh ma rentisin selle maja meile" vastas Jospeh
Joseph hakkas just ust lahti keerama kui majast käis vali kolksatus...
Järjekordne uus osa, loodetavasti meeldib ja votege ikka meie osi:)
YOU ARE READING
Parimad sõbrad
Romance✅ Ashley ja Joseph on eluaeg sõbrad olnud. Tõesti juba 17 aastat, nagu öeldud terve elu. Käes on 12.klassi lõpetamine ning selle ajal juhtub palju. Tülid, suvi, sõprus, tuleviku plaanid ja muidugi ka armastus ning kahjuks ei puudu sellest nimekirjas...
