Parimad sõbrad

Osa 62

"Ashleyyy!!" kuulsin kaugemalt.

Pühkisin uuesti tekkinud pisarad silmist ja keerasin pead täpselt nii palju kuniks olin tuvastanud isiku kes mu nime hüüdis.

Minu üllatus oli suur kui märkasin.

Hõikajaks oli meie vana armastatud Madley.

Madley on tüdruk, kellega ma sain tuttavaks umbes 4 aastat tagasi ühes laagris.

Olime toakaaslased.

Ja pärast seda suhtlesime ka veits, aga siis tuli millegi pärast paus ja ma pole tast üle aasta enam midagi kuulnud.

Imestasin veel et ta mind ära suutis tunda, või et ta üldse veel mäletas mind.

Tõusin kivi tagant püsti kui juba oligi Madley minu kõrvale jõudnud.

"Oii Madley, tereee! Sind pole ammu näinud, mis sa teed siin?" üritasin olla maksimaalselt õnnelik ja korraks kõik muu unustada.

"Tere jaaa, ma sattusin oma perega siia paariks päevaks puhkama, aga hetkel nad kuskil mujal ja mul maru igav seega tulin siia, siis nägin sind jooksmas pisarad silmis, kas kõik ikka hästi?"

"Tead, kõik on korras, lihtsalt.."

"Kuule ma näen et midagi on viltu, sa võid ju mulle rääkida, no ma tean ja et meie suhtlusel päris pikk paus olnud, aga ikkagi"

"No Joseph eks, kellest ma sulle rääkinud."

"Nii? Kas ta tegi sulle haiget? Kus ta on ma lähen löön maha"

"Haha kuule ei, nii hull see asi nüüd ka ei ole, või noh ma ei tea, ta süüdistab et Noah, no tead küll kes eks, et vaatab mind ja et mina vaatan Noahit"

"Armukade?"

"Väga, aga las ta jääb, tõstame tuju nüüd, meil täna piduuuuuu, meil inimesi juurde vaja kutsuda seega, tahad tulla?"

"POLE KÜSIMUSTKI PREILI!" hõikas ta oma häälepaelad valla nii et kogu ümbrus oli puudel pesitsevatest lindudest sekundiga tühi.

Mille peale me naerma hakkasime.

Seejärel haaras ta mu käest ja hakkas joostes maja poole minema.

"Ootooot pea nüüd hoogu, püksid kukuvad jalast selle kiirustamisega!!" tahtsin teda naerma ajada sest siis ei suuda ta nii ruttu joosta.

Aga ta ei kavatsenudki vist peatuda.

Või siiski.

Äkitselt jäi ta suure hoo pealt seisma.

Põrkasin vastu teda ja kukkusin rannaliivale plärtsti maha.

"Ups sorri, ma nii seda ei plaaninud" tegi ta väikse naeratuse.

Ta ulatas mulle oma käe.

Jäin seda korraks vaatama ja vajusin mõttesse.

"Hallllooooo?? Maa kutsub Ashi, paks pada haara nüüd käest"

Haarasin vaikides ta käest ja ta aitas mu püsti.

Jäin teda otse silma sisse vaatama.

Ta vaatas mind küsiva pilguga.

"Ee miks sa mind niiviisi vaatad?"

"Hmh, ah et mina olen paks pada?" tegin kavala naeratuse näkku ja olin valmis talle järele jooksma.

Ja just nii nagu ma arvasin, nii ka läks.

"Mhmmmmmm" sel järel hakkas ta naerma ja lidus ees minema.

Panin talle suure hooga järgi.

Aga.

Mina ja liiv.

Ja samal ajal joosta, ei käi kohe üldse kokku.

Ma üritasin jumala eest teda kätte saada.

Aga nagu ikka tabas mind hiiglaslik naeruhoog ja üks hetk mu jalad lausa lendlesid alt ära ja ma lõpetasin näoga liiva sees.

Ukerdasin end püsti ja pühkisin liivast puhtaks.

Selle ajaga jõudis Madley minuni tagasi kõndida.

Olime mõlemad surmväsinud.

"Tead, ma enne ei mõelnud sellele, aga ma ei tea kus te paiknete siin, niiet näita teed madaam" - Madley

"Ah kohe niiii, tead mis, ega ma ka ei tea kus me paikneme, mul läks täitsa meelest"

"Sa nagu päriselt räägid või, kuidas me saame siis sinna?" ütles Madley hirmunult ja samal ajal ringi vaadates.

"Naliiii opakas, ma tean tean, lähme sinna poole"

"Sa ikka pead jah?"

"Jaaa"

-

Kell oli juba 8 läbi.

Hakkasime vaikselt peoks sättima.

Rahvas hakkab muidu alles kell 11 kogunema aga meil palju teha.

Poisid lähevad käivad veel poes ära, sest juua ja süüa on ju ka vaja.

Läksin 'oma tuppa' et välja valida riided mida selga panna ja korralikum meik tuleks ka teha.

Korraga kuulsin koputust uksel.

Mõtlemata ütlesin et võib sisse astuda.

See oli Joseph.

"See olen mina"

"Sa poes et peaks Noahi ja Jonasega olema?

"Ma ei läinud kaasa, mõtlesin tulen räägin sinuga korra"

"Millest?"

"No tead, anna mulle ennise pärast andeks, ma reageerisin üle"

"Jah, eks me kõik, unustame ära, nüüd kõik korras eks"

"Just nii, agaaaa mis sa siin sätid end?"

"Aga kas ma ei või ilus välja näha?"

"Muidugi võid, aga sa näed mul kogu aeg ilus välja"

"Oiiii, ma tean"

"Egoooooo"

Ajasime veel veits juttu kuid siis lahkus Jos mu toast ja ma vahetasin lõpuks riided ära.

Meik valmis tehtud, astusin toast välja.

-

Kell oli 11 läbi ja pearahvas oli juba lõbusas tujus.

Osad olid köögis rääkisid oma põnevaid jutte, üle poolte mängisid pudelimängu milles osalesin ka mina, kuigi see mul kunagi head kaasa ei too ja osad istusid väljas terrassil või basseini ääres.

"JA NÜÜD KOGUNEME SINNA TEEME PAAR KLÕPSU KAH" karjus Noah üle kõige, et läbi valju muusika ja lärmi teda kuulda oleks.

"JAAA NAERATUS!"

- - - - - - - -
Liigume edasi natuke partylikumalt ja lõbusas hoos, loodame et meeldis ja järgmine osa juba üsna varsti.