"Olgu."
Lamasime veidi aega vaikides. Lõpuks kutsus mu emps mu tuppa. Ohkasin jätsin Timothy sinna lamama ja kõndisin tuppa.
Potsatasin voodile. Tõmbasin endale teki peale ja võtsin telo kätte.
* 99+ unread Messages from Rachel"
Muigasin.
*99+ uneread messages from Joseph"
Hingasin sügavalt sisse, välja.
Panin telefoni kapile. Astusin vaikselt toast välja. Jack magas kõrvaltoas seega pidin vaikselt olema. Kõndisin alla korrusele, et emps üles otsida. Leidsin ta köögist.
"Kuule ma lähen täna varem magama ära." Ütlesin talle.
"Aaa okei!" Sõnas ta.
"Kas sa teeks mulle ühe teene?" Uurisin ma ettevaatlikult.
"Nii?" Kergitas emps kulmu.
"Kui Joseph või Rachel peaks mind otsima paar päeva tulema siis ära lase neid minu juurde, eks?" Ütlesin vaikselt.
"Miks nii? Kas juhtus midagi?" Pani emps ajakirja lauale ja jäi mulle otsa vaatama.
"Juhtus ja..."
"Kas sa mulle ka räägid?" Tundis emps huvi.
"Noah rääkis kuidas Johanna,Rachel ja Joseph tahavad mingi uurimistööga Austraaliasse minna...Ja ma tunnen ennast nagu tühi koht kuna nad ei ole mulle midagi öelnud ja kõigele lisaks juhib seda uurimistööd Gertrud..."
"Noo mis selles halba? Las noored lähevad teevad mis tahavad. Sa pole tühi koht aga küll kõik saab korda!" Kallistas ema mind ja suundus telekat vaatama.
Ohkasin. Nii palju siis sellest. Suundusin oma tuppa tagasi. Sulgesin ukse ning kõndisin aknani. Joseph oli oma voodis arvutis. Tõmbasin kardina ette, võtsin puhtad riided ning suundusin pesema.
----
Ärkasin hommikul selle peale, et esimesed päikesekiired pressisid kardina vahelt tuppa. Otse mulle näkku. Ajasin ennast istukile. Tõmbasin kätega korra üle näo ja läbi juuste. Suundusin pessu. Kõndisin alla korrusele kuna täna oli mu sünna. Weu. Ilma sõpradeta.Köögis ootasid mind ema, isa ja Jack laual oli tort koos küünaldega. Puhusin need ära ning Kallistasin empsi ja papsi.
"Tule lähme õue!" Kutsus paps mind.
Õue jõudes pidin ma peaaegu pikali kukkuma.
"Aitähhhh!" Kilkasin ma ning hüppasin vanematele selga.
Naersime koos samal ajal silmanurgast vaadates kuidas Joseph vaikselt aknast piilus. Vahtigu terviseks mõtlesin enda peas ning suundusin tuppa.
Vanaema ja vanaisa lahkusid just meie juurest. Enne neid olid mu tädid ja onud veel muidugi. Ohkasin ning potsatasin voodile. Hetk hiljem tuli mu tuppa Johanna.
Vaatasin teda küsiva pilguga.
"Lähme!" Ütles ta ning haaras mu käest.
"Kuhu?" Ei saanud ma aru.
"Siis näed kui sinna jõuame!" Ning juba olingi ma all korrusel.
Mind lihtsalt lükati autosse ja sõidutati minema. Mu kohver oli auto tagaistmel? Imelik... mõtlesin enda peas. Vaatasin, et Johanna sõidaks nagu lennujaama poole.
"Miks sa mind lennujaama viid?" Ei saanud ma ikka veel aru.
Johanna ei vastanud.
----
Johanna keeras lennujaama parklasse. Autost välja astudes topiti mulle kätte mu kohver ning me astusime lennujaama sisse. Kuid äkki hakati karjuma. Ma ehmusin jubedalt."Palju õnne kallis Ashley!!!" Karjusid Johanna, Bradley, Aliis, Noah, Madley, Joseph, Rachel ja Jonas läbi segi.
"A-ga agaa..." Kokutasin ma.
"Me käskisime Noahil sulle seda juttu rääkida, et me saaks rahus sulle üllatust planeerida. Su vanemad ja kõik teised olid sellest teadlikud." Naeris Rachel ning tuli mind kallistama.
"Ma nii vihkan teid, et te mulle nii tegite aga ma armastan teid lollakaid!" Karjusin läbi nende ja hakkasin õnnest nutma.
"Kusss kuss." Lohutas Rachel mind naerdes.
"Palju õnne kallis!" Sosistas Joseph mulle kõrva.
Naeratasin.
"Sa sõidad koos Josephiga kahekesi Pariisi nädalavahetuseks!" Naeris Johanna ja kallistas mind.
"Issand ma poleks teist sellist asja oodanud!" Naersin ma katkendlikult.
Kallistasin veel teisi ja juba olidki nad läinud. Joseph võttis mu käest kinni ja tõmbas endale kaissu. Ja nii me seisime seal. Keset lennujaama.
"See oli reaalselt mu elu piinarikkaim aeg ilma sinuta!" Sosistas ta mulle.
"Sama siin." Naersin ma ning surusin näo vastu ta särki.
-----
Maandusime just Pariisis. Sõitsime taksoga hotelli juurde. Kahju, et ülehomme juba tagasi peame minema. Käisin eluga pesus kuna öö oli juba ja potsatasin voodile. Joseph mu kõrvale. Võtsin telefoni välja ja vaatasin seal ringi kui äkki Joseph selle mult käest tõmbas."Eiii! Anna tagasi!" Ütlesin vinguva kõvema häälega.
"Aaaaa, et ei anna tagasi? Mulle sobib!" Hakkas Joseph naerma.
"ARGH!" Ütlesin ma ning ronisin Josephile sülle. Kutt tõstis käe nii kõrgele ja kaugele, et ma ei saanud seda mingi hinna eest kätte.
"Anna tagasi!" Tegin Josephile kutsikasilmi.
"Ei anna! Ja mulle muide meeldib, et sa mu süles oled!" Kergitas Joseph kulmu ja juba järgmisel hetkel maandusime mina all ja Joseph peal voodisse.
-----
Ärkasin hommikul selle peale, et päikesekiired paistsid jälle mulle näkku. Ohkasin ning ajasin ennast püsti.Joseph oli vahepeal kui ma pesus olin ärganud ja vaatas mind vaikides.
"Mis meil täna plaanis?" Uurisin ma.
"Me käime linna peal ringi ja vaatame mis veel edasi saab." Naeris Joseph.
"Okeiii!"
*6h hiljem*
Vajusin väsinult voodisse. Mõtlesime paar tundi pikutada ja siis Eiffeli torni juurde minna.
----
Ärkasin selle peale, et mu telefon helises. Olin äratuse pannud, et kindlalt üles ärkaksin. Ajasin Josephi enda kõrval üles ja vahetasin riided. Sõitsime taksoga Eiffeli torni lähedale."Tee pilti!" Kiljusin ma ning ulatasin telefoni Josephile kes minust Eiffeli torni taustal pilti tegi.
Kõndisime natuke lähemale kui Joseph äkki seisma jäi.
"Kallis...."
-----------------------
Loodame, et ikka meeldib ja votege! See kord Ash ja Jos on Pariisis. Sorri, et teeme Pariisi kohta lühidalt! Seal on lihtsalt üks sündmus veel tulekul ja muu pudi padi pole nii oluline. Praegu aga päikest❤️
YOU ARE READING
Parimad sõbrad
Romance✅ Ashley ja Joseph on eluaeg sõbrad olnud. Tõesti juba 17 aastat, nagu öeldud terve elu. Käes on 12.klassi lõpetamine ning selle ajal juhtub palju. Tülid, suvi, sõprus, tuleviku plaanid ja muidugi ka armastus ning kahjuks ei puudu sellest nimekirjas...