Parimad sõbrad

osa 79

Ta ulatas mikrofoni Racheli kätte.

,,Nii ja aitäh aitäh, tere, et jah ma siis jah nüüd mhm.'' ta tegi ühe väikse hingetõmbe ning jätkas seejärel. Kõik jäid teda ootavalt vaatama.

,,Ühesõnaga.. Jonas tule siia'' Rac kutsus Jonase enda kõrvale seisma ja Jonas võttis talt käest kinni.

,,Ühesõnaga teeme selle kiirelt, me-...me saame Jonasega lapse!!''

Korraks jäi kogu maja haudvaikseks, kõik jäid suu ammuli Raci ja Jonast vaatama kuniks lõpuks esimesed häälepaelad valla pääsesid.

,,MIDAAAA HULLUU VAHI AGA , VAT SELLEPÄRAST RAC EI JOONUDKI JAH'' kriiskas Noah üle maja nii et kogu naabruskond kajas, imestasin veel et meile mente peale ei saadetud.

Kui lõpuks kõigile see uudis juba kohale jõudnud oli ja nad toimunud olid, hakkasid kõik üksteise järelt õnnitlema.

,,Noh algul soovisin Ashile õnne sünnipäeva puhul nüüd samal päeval sulle juba tite puhul, aga palju õnne'' naljatas Bradley seal oma purjus olekus ja tegi enda arvates kõva nalja maha.

Pidu käis täpselt mu oodustega vastavalt täie hooga ja kõik oli kahtlaselt ilus et tõsi olla. Ma mõtlen et alati kui mul hästi läheb või mu vaatepilt ilus on siis ümber pöörates tuleb juba esimene jama kõik läheb ikka vanamoodi edasi.

Läksin kööki endale juba vist neljandat pudelit siidrit võtma ja ma ausalt pole mingi alkohoolik ega midagi. Ning tagasi tulles tahtes Josephi juurde minna ei märganud ma teda kusagil.

Nägin välisust praokil seisvat ning otsustasin selle kinni tõmmata, jõudes lähemale kostusid ukse tagant tuttavad hääled. Seisatasin ukse taha täpselt nii et kui seda oleks sissepoole lükatud oleks mul mokk lömmi virutatud kuid kuuldenurk oli sealt hea ja juttu oli kerge eristada muust lärmist.

,,No ega muidugi kõik Ashley sõbrad on oodatud aga ega ma pole siin kindel et just sina ta mingi sõber oled.'' tundsin selle hääle koheselt ära ja see kuulus Josephile.

,, Ma ausalt olen või noh nii peaks olema vähemalt et oleme aga okei see suht ükskõik tegelikult, palun lihtsalt saad ta äkki kutsuda siisa korra, ma tegelikult peole jääda ei tahagi tahaks lihtalt õnne soovida muidu jääb maru hilja peale'' see hääl oli samuti maru tuttav aga mu siider mõjus mulle vist nii palju et ma ei tuvastanud ära.

,,No olgu ,mdea ootad siin või tuled sisse või mida?''

,,No ma ootan siin vast pigem''

,,Oke'' see oli viimane sõna mida Josephi suust kuulsin.

Ja järgmisel hetkel...MIllest ma rääkisin eksole...Ma saingi uksega vastu vahtimist. Kuna polnud valmis et nii äkkiliselt keegi ust kavatseb lükata.

,,Aaaaaaiiiiiii'' oigasin poolvaljult mille peale Joseph ära ehmus sest ilmselgelt ei osanud ta arvata et ma teda siis praegu niimoodi pealt kuulan või üleüldse et ma siin ukse taga seisan arvas siis mis ta arvas.

,,Oi issake tibu mis juhtus mis teed siin, said sa väga haiget või?''

Joseph haaras mu ümbert hellalt kinni ja musitas mu täitsa jõuetuks kohe.

,,Eino pole hullu vast, minu süü ega siis sa ei osanud arvata et ma siin niimoodi seisan'' naeratasin talle

,,Nohjah aga ikkagi olen mina süüdi, mis tegid siin üldse?''

,,Eee mingi seisin niismaa, võiiiiii mingi veits nagu kuulasin pealt ka aga kellega sa rääkisid üldse?''

,,Aaa issake ma olin ära unustanud juba, sul siin ukse taga praegu mingi vend tahtis õnne soovida, ma tahtsingi sind just kutsuma tulla''

,,Kesse?''

Joseph tõmbas ust veidi rohkem lahti ja nii palju kui mu silmad seletasid oli see Timothy kes mind seal ootas.

,,Oi sina, veidi ootamatu haha..''

,,J-jah tsau Ashely, ma tahtsin sulle palju õnne soovida niiet, palju õnne'' Timothy surus mul õrnalt kätt.

,,Suured tänud sulle, aaga kust sa teadsid et mul täna sünnipäev? Ma enda arust pole sulle isegi öelnud?''

,,Aa ma ei tea siit nagu kostub ikka tervele tänavale teie tegemist haha ja siis üks su mingi sõbranna ütles kui ma ennist küsisin''

,,Aaa olguuu, aga soovid sa siia jääda või..?''

,,Nope mul veits tegemist ja ei hakka teie seltskonda ka segama''

,,No eks sa siis ise tead, aga tsau siis!!''

Lehvitasime Josephiga mõlemad talle ja siis ta läkski.

Kell oli vist mingi neli saanud kui mu pea äkitselt otsi andmas oli. Otsustasin siis üles oma tuppa minna ja paar valuvaigistit sisse õgida. Johanna uksest mööda minnes märkasin et uks oli lukus ja vat ei tea küll mis seal toimub raamatut loevad seal Bradleyga raudselt... Muigasin oma mõtte peale kuid siis sööstsin turba kiirusel edasi oma tuppa.

Haarasin varasemalt aknalauale jäänud veepudeli ja sahtlist tableti ning neelasin selle alla.

Hüppasin voodi peale ja pikutasin täiesti mõttetult ja niisama seal umbes 15 minutit.

Ma vist olin tukkuma jaanud sest kui ma järgmisel hetkel silmad avasin oli tund aega hiljem ehk siis kell 5.

Mu kõrvale oli Rac lambist magama jäänud ja võtsin vastu otsuse ta üles äratada.

,,Uuuuuu Raaccheeelllll''

- - - - - - - - - - - - - - - - - -

Loodame et meeldis ja head lugemist kõigile!!