Parimad sõbrad

Osa 49

Enda maja juurde kõndides nägin ma midagi mis mind veel ebakindlamana tundma pani....

See oli Gertrudi auto...

Ohkasin vaikselt ning suundusin enda kodu poole.

Racheliga koos tuppa jõudes kõndisin ma aknani, et kardin ette tõmmata ja kahjuks jäi mulle silma Gertrud ja Joseph. Nad suudlesid. Rachel nägi seda.

"No jamh siis..." ohkasin ning tõmbasin kardinad ette.

——————————-

Sellest kõigest on möödas kaks nädalat. Josephiga ma ei suhtle enam. Olen suht kõik need päevad käinud Kaspariga väljas. Rachel on aega veetnud Jonasega kuna nad on ikkagi suhtes ju.

Sättisin ennast jälle Kaspariga välja minekuks. Täna pidime niisama ruladega sõitma minema. Kammisin just juukseid kui juba uksekell käis. See tähendas seda, et Kaspar on kohal. Haarasin oma telefoni ja rula ning astusin uksest välja.

"Hei rõõm sind näha!" Hõikas Kaspar ning kallistas mind. Kallistasin teda vastu.

Kõndisime väravast välja kui ma äkki märkasin, et see sama kurikuulus Joseph on aias. Täitsa üksi lausa. Ei no see on küll maailmaime, et ta Gertrudiga ei amele jälle. Olin Noahilt kuulnud, et Joseph oli Gertrudiga taas suhte läinud. Ei no jah mis ma oskan öelda.

Üritasin Josephist mitte välja teha ja sõitsime Kaspariga tema ees ja mina taga vaatetorni poole. Just sealt pidime me niisama istuma minema.

Jõudsime lõpuks sinna. Haarasin rula kaenlasse ning jooksin vaatetorni treppide poole. Olles üles jõudnud suunas Kaspar mu istuma enda kõrvale. Istusime vaikides kõrvuti. Toetasin pea ta õlale.

Äkki võttis Kaspar mu pea enda haardesse õrnalt ning suudles mind äkki.

Peaks mainima, et see oli üle pika aja väga....hea? Eee mai tea haha ups.

Lõpuks eemaldusime teineteisest.

"Ashley sa meeldid mulle väga oled meeldinud sellest ajast kui ma sind esimest korda nägin seega kas sa oleksid mu tüdruk?" Rääkis Kaspar minult silmi pööramata.

"Jah ma olen!" Hakkasin ma itsitama. Ning vaatasime päikeseloojangut edasi.

*pool tundi hiljem*

Jõudsime just mu maja ette. Tegin Kasparile põsemusi ning suundusin välisukse poole. Kaspar sõitis naeratus näol minema. Naeratades astusin ma uksest sisse ning suundusin kohe oma tuppa.

Kirjutasin Rachelile mis juhtus ning panin telefoni käest. Suundusin toast välja Johanna toa poole. Jah Johanna otsustas terveks suveks koju jääda mis on imeline.

Hüppasin õe voodile mille peale Johanna endal kõrvaklapid peast võttis.

"Nooo?" Tegi Johanna küsiva näo pähe.

"Kaspar küsis kas ma tahaksin tema tüdruk olla ning ma nõustusin!" Ütlesin peaaegu sosistades.

"PALJU ÕNNE!" Hakkas Johanna plaksutama rõõmust ning kargas mulle peale.

Hakkasime koos naerma.

Suundusin tagasi oma tuppa ning läksin pessu. Soe vesi langes mu õlgadele. Kuid ma sirutasin käe kraani poole ning keerasin vee jahedamaks.

Peale pesu pesin hambad panin telefoni laadima ning suundusin magama.
_________
Vahepeal oli veel nädal mööda läinud. Jah mina ja Kaspar oleme juba lahus. Kuna ma tunnen, et see kõik käis liiga kähku.
_________

Äratas mind mu telefoni Helin. Keegi helistas mulle. See oli Rachel. Võtsin kõne vastu ning tõstsin kõrva äärde.

"Kui sul praegu ilgelt head juttu ei ole siis ma annan kolki sulle kuna ma magasin oma iluund!" Ütlesin esimese asjana Rachelile.

"Muidugi on kallikene, Noahi juures on suur suve pidu. Kõik on kutsutud. Isegi mingi bänd pidi kohale tulema. Ühesõnaga vapsje kõva möll on tulemas!" Seletas Rachel ühe hingetõmbega.

"Oooo pidu. Vot see juba on midagi ammu pole normaalsele peole saanud. Ma olen kohal!" Rääkisin ma olles sekund ennem olnud unine kuid nüüd oli uni nagu peoga pühitud.

Rääkisin Racheliga veel mingitel lambi teemadel ise samal ajal voodit sättides.

Suundusin pessu. Külm vesi langes mu õlgadele. Peale seda seadsin sammud alla korrusele sööma.

Johanna, ema ja isa olid juba seal. Haarasin laualt oma nutella saiad ning potsatasin teleka ette istuma. Telekast tuli käsnakalle. No okei vaatame seda siis mõtlesin enda ajus.

Lõpuks kui multikas läbi sai tõusin diivanilt ning viisin taldriku tagasi kööki. Kohe, kohe pidi saabuma Rachel. Juba käiski uksekell. Jooksin ust avama.

"Tsauu kaunitar!" Hõikas Rachel kui ma ukse avasin.

"Heihei!" Kallistasin Rachelit.

"Tule edasi!" Lisasin kohe juurde.

Suundusime koos trepist üles minu tuppa. Rachel potsatas kohe laua taha ning võttis kotist kohe vajalikud asjad.

Rachel tõusis taas laua tagant ning kõndis mu riidekapini. Poole tunni pärast oli Rachel meile mõlemale riided välja valinud.

Lõpuks olime me valmis ning Jonas tuli meile autoga järgi. Kaspar seekord ei tule peole.

Võib olla see ongi parem. Ei tea. Ühesõnaga me suundusime alla auto juurde. Rachel ja Jonas kallistasid.

*30 minutit hiljem*

Olime jõudnud Noahi juurde. Uksest sisse minnes suruti mulle juba tops pihku.

Suundusin kööki siidri järele. Kuulsin, et Joseph on ka siin peol....ilma Gertrudita.

Paari tunni pärast olime Racheliga juba päris täis. Noah lubas ööseks jääda.

Suundusin lõpuks magama. Ilmselgelt ma olin liiga täis seega ma põhimõtteliselt roomasin magamistoani. Magamistuppa jõudes potsatasin kohe voodisse magama. Olin saanud natuke magada kui äkki keegi uksest sisse tuli ja mu kõrvale potsatas. Silmi kinni hoides oli aru saada, et see inimene ehk arvatavasti Rachel on samas seisus mis ma. Kuid nii see ei olnud. See oli.......

                                  ————————
Siiski loodame, et teile meeldib ja päikest : )