Osa 80

97 8 0
                                    

"Uuuu Racccchhhheeeel"

Rachel mõmises ainult vastuseks. Raputasin teda õrnalt.

"Mis tahad?" Sosistas Rachel.

"Miks sa siin oled? Ja kus Jonas on?" Uurisin talt kohe.

"Aaaa oot mida?" Ei saanud Rachel aru ja kargas äkitselt püsti.

"Mis ma ei olegi enda toas või?!" Vaatas Rachel küsivalt mulle otsa.

"Ilmselgelt ei kui ma siin olen ju!" Hakkasin naerma.

"Ära naera! Issand rasedus ajud puhta soolaks muutnud." Tõmbas Rac kätega üle näo ja suundus ukse poole.

"Head ööd sulle siis! Või siis tere hommikust!" Naersin vaikselt ikka veel.

"Pigem tere hommikust ja ma lähen magama!" Hakkas ka Rac naerma ning kõndis toast välja.

Ohkasin ning viskusin voodile pikali ning silmitsesin lage. Toa nurgas oli ämblikuvõrk. Ilmselt siin koristamist väga ei armastata mõtlesin enda peas pärast seda kui ma nägin akna laual surnuid kärbseid ja diivanilaual küpsisepuru. Äkitselt kargasin ma voodist püsti.

"Aga kus Joseph on?" Ütlesin kõva häälega välja.

Avasin vaikselt toa ukse. Pilk koridori kinnitas, et siin teda pole. Sulgesin vaikselt enda järelt ukse ning suundusin trepi poole. Trepist alla kõndides kuulsin kuskilt lähedalt jutukõminat. Ilmselt tuli see sauna juurest. Kõndisin vaikselt sinna poole kust olin kuulnud hääli. Lähemale jõudes tundsin ära Noahi ja Josephi hääle.

Uksest sisenedes istusidki diivanil Noah, Joseph, Madley, Bradley ning Jonas.

"Oh hei te pole magama saanudki?" Uurisin neilt.

"No juhtus jah nii!" Itsitas Noah nagu väike laps.

"Tips tule siia!" Sirutas Joseph käed välja ning ma istusin ta kõrvale.

"Mis tegite kõik see aeg siis?" Tundsin huvi.

"Sauna siin tegime ja rääkisime niisama juttu." Seletas Noah naerdes.

"Okei põnev!" Naeratasin Josephile ja sasisin ta juukseid.

Kutt surus musi mu laubale. Märkasin, et Noah jälgis seda kõike. Josephi käsi silitas aeglaselt mu reit.

"Kas Rachel on üleval külaliste toas või?" Küsis Jonas äkki minu poole vaadates.

"Jep. Ta algul magas lampi mu kõrval ja siis pärast läks alles külalistetuppa." Seletasin talle ning sättisin ennast Josephi kõrval mugavalt.

"Ma vist lähen siis parem vaatan kuidas tal on." Tõusis Jonas õrnalt tuikudes püsti ja võttis suuna trepi poole.

"Ja teie kaks...võtaksite toa ehk?" Hakkas Bradley naerma.

"Me oleme noored me teeme mis tahame!" Müksas Joseph rusikaga Bradleyd.

"Muide Johannat nägid kuskil?" Vaatas Bradley mulle järjekordselt otsa. Nagu ma oleks mingi reporter kes peaks kõike teadma ja kõike ette kandma.

"Eip aga eks ta oma toas vast on." Kehitasin ma õlgu.

"Aaa okei!" Ütles Bradley järjekordset siidrit avades.

"Me lähme ka üles ära muide!" Teatas äkki Joseph koos minuga püsti karates.

"Ajalehte lugema?" Hakkas Madley naerma.

"Kuidas sa ära arvasid?" Teeskles Joseph üllatunud nägu.

"Sisetunde järgi. Tehke mulle ka üks paar sokke siis!"

"Teeme kõike mis võimalik." Pilgutas Joseph silma ja lükkas mind treppide poole.

"Kuule väike tigu! Sa kõnnid liiga aeglaselt!" Ütles Joseph mind äkki üle õla haarates.

"JOSEPH! PANE MIND MAHA! SA OLED PURJUS JA ME KUKUME KOOS KÕIGEGA!"

"Ma jumala kaine!" Raputas Joseph pead ja juba olimegi minu toas.

Joseph viskas mu voodile ja keeras ukse lukku.

"Kus mu vardad siis on?" Tegin tõsise näo pähe, tõusin voodilt ja teesklesin, et otsin sahtlist vardaid.

Tundsin sooja õhku enda kaelal. Ohkasin. Järgmisel hetkel puutusid Josephi kuumad huuled mu kaela. Keerasin ennast ümber. Joseph tõmbas mu voodile pikali.

*******

Ärkasin selle peale, et keegi koputas mu uksele. Ajasin ennast istuli ning tõmbasin kätega üle näo. Joseph magas mu kõrval nii armsalt, et ma libistasin vaikselt ennast tema haardest välja ja kõndisin ukseni. Ust avades vaatas mulle Johanna vastu.

"Kuule, mis kell on ma ei leia reaalselt ühtegi kella siit majast üles enam!" Ohkas ta oma sassis juukseid siludes.

Haarasin kummutilt enda telefoni. Pilk telefoni kellale ehmatas mind.

"OMAIGAAD! Kell on reaalselt üks!" Ehmusin ma.

"MIDA?!" Karjatas Johanna liigagi kõvasti.

"Omaigaad emps,paps ja Jack jõuavad kell 2!" Hüüdis Johanna mulle samal hetkel enda tuppa joostes.

Sulgesin kiiruga ukse. Tõmbasin kiiresti Josephi särgi ja mingid lühikesed püksid selga.

"Jos! Ärka!" Raputasin õrnalt teda.

Kutt ainult mõmises mulle vastuseks ning tõmbas teki üle pea. Ohkasin. Kirjutasin märkmepaberile Josephile, et ta helistaks kui välja tahab saada ning asetasin ta telefonile selle. Keerasin ukse lukku ning läksin Johannat otsima.

"Kus teised?" Uurisin talt tuppa sisenedes. Bradley magas ta voodis aga see huvitas mind hetkel kõige vähem.

"Jonas viis Racheli koju seega Noah ja Madley magavad veel teises külalistetoas kuna nad olid mingi üheksani hommikul üleval." Seletas Johanna kiiruga samal end riidesse pannes.

"Jumal! Ühesõnaga ma lähen alla sa võta ülemise korruse toad ja kui valmis saad tule mulle alla appi!" Seletasin talle toast väljudes.

Alla jõudes pidin ma peaaegu minestama. Elutoa põrand ja laud olid kõik prahti ja tühju pudeleid täis. Kööki jõudes avanenud vaatepilt oli veel hullem. Kraanikauss musti nõusid täis põrand mingit sodi ja toidu jääke täis ja lauast sellest, ma ei hakanud pigem rääkimagi. Otsisin sahtlist ruttu mitu suurt musta prügikotti. Hakkasin eluga pudeleid kokku korjama.

                ——————————————————-
Uus osa!!! Votege kindlasti ja olge muhedad. Sellel raamatul tuleb 100 osa kokku muide! Nii, et kaua pole enam minna!

Parimad sõbradWhere stories live. Discover now