Kuid juba järgmisel hetkel puudutasid mu huuli Josephi kuumad huuled.
------
Ärkasin hommikul selle peale, et mingi asi pinises mu kõrva ääres. Vau...see oli mu telefon. Tõmbasin kätega üle näo ja tõusin istukile. Joseph magas mu kõrval.
Ohkasin ja panin äratuse lõpuks kinni. Pugesin teki alla tagasi. Sättisin ennast just mugavalt kui mu telefon jälle helisema hakkas. See kord helistas Rachel. Ohkasin taas ning sirutasin end telefoni järele.
"Hallo?" Ütlesin uniselt.
"Mis asja sa magad veel v?" Kriiskas Rachel.
"No juhtus ja nii, räägi asjast." Ohkasin haigutades.
"Ühesõnaga kas meie tuvikesed peole tulevad? Jonase pool toimub!" Seletas Rachel nii õhinaga, et ma polnud teda tükk aega nii õnnelikuna kuulnud.
"No meie aka peosüdamed oleme kohal!" Hakkasin ma naerma kuna Joseph oli ärganud ja vaatas mind tehes lollakaid nägusi.
"Cmon ma olen peosüda!" Naeris Rachel veel rõõmsamalt.
"Looda sa!" Itsitasin kaasa.
"No okei okei. Kell 8 olge kohal!" Ütles Rachel ja lõpetas kõne.
Panin telefoni kapile tagasi ning tõusin püsti. Joseph haaras äkki mu käest ja ma kukkusin voodisse tagasi.
"Ei lähe kusagile!" Naeris Joseph ja ronis mulle otsa et ma liigutada ei saaks.
"Cmon jõehobu! Sa lömastad mu ära!" Naersin kaasa.
"No kole kahju siis!"
"Muidugi on!" Üritasin ennast vabaks sipelda.
Ilmselgelt see ei aidanud. Joseph hakkas tugevalt mu kaela suudlema.
"Ei sa ei tee seda!" Naersin ikka veel.
"Muidugi teen!" Naeris Joseph enda tegevust lõpetamata.
"Eiiii!" Kui Joseph minust eemaldus.
"Mis on? Kas ei meeldi?" Tegi Joseph kutsikasilmi.
"Milleks seda vaja oli?" Ei saanud ma aru. Samal ajal peeglist enda kaela vaadates millel ilutsesid maasikad.
"Cmon me lähme peole! Mai vaja, et keegi sind käperdama tuleb!"
"Naaah. Keegi ei tule mind käperdama!"
Joseph vaatas mind altkulmu pilguga. Mille peame ma muidugi naerma hakkasin ning Joseph koos minuga ühines. Vajusime voodi ühte nurka. Me ei suutnud naermist lõpetada kuid järgmisel hetkel vajusime me põrandale. Sain kuratlikult haiget.
Oigasin kui end püsti ajasin. Hoidsin peast kinni ning krimpsutasin nina.
"Kallis, said väga haiget?" Küsis Joseph ehmunult.
"Veits ja aga elab üle." Valetasin talle.
"Oled kindel?" Vaatas Joseph mu pead kahtlevalt.
"Täiesti! Aita mind püsti parem!" Sirutasin Josephi suunas käe välja. Kutt aitas mind püsti.
"Anna oma pusa mulle!" Ütlesin kindlalt.
YOU ARE READING
Parimad sõbrad
Romance✅ Ashley ja Joseph on eluaeg sõbrad olnud. Tõesti juba 17 aastat, nagu öeldud terve elu. Käes on 12.klassi lõpetamine ning selle ajal juhtub palju. Tülid, suvi, sõprus, tuleviku plaanid ja muidugi ka armastus ning kahjuks ei puudu sellest nimekirjas...
