Ohkasin õrnalt kuid siis astusin autost välja.
,, Mm kui head lõhnad" ütlesin ma.
,, Teisiti ei saagi olla, kui meie süüa teeme. " naeris Jonas.
,, Eksole" - Johanna
Naersime veits.
Siis istusima laua juurde. Teate küll sellised lauad mis kämpingutes ikka on.
Ja asusime sööma.
Maitsev oli ja kõht oli räme tühi niiet super.
***
Kolm tundi oli möödas ja ma olin päris väsinud.
Johanna ja Rac magasid juba.
Noah jalutas niisama metsa vahel ringi.
,, Kas lähme magama? " küsis Joseph minult äkki.
,, Okei lähme. Aga kui sa laiutama hakkad, ma löön su tagumiku siniseks."
,, Ohoh, ma hoian siis pigem kaugemale. "
,, Naliiiiii, cmooon sa pead mind kaisus hoidma."
,, Eksole"
Pärast lühikest aega hujjamist pesime puude all hambad ära ja läksime autosse.
Noah oli selle ajaga juba tagasi jõudnud, aga ta istus veel õues. Ütles et pole väsinud.
Läksime pikali ära.
,, Ash? "
,, Ja?"
,, Ma... Ei midagi.... "
,, Kindel?... "
,, Täiesti"
,, Olgu siis... "
Ma olen kindel et ta tahtis midagi öelda, aga ju siis polnud see nii tähtis.
Jäin magama.
***
Avasin vaikselt silmad. Päris valge oli isegi.
Päike juba paistis ja linnud laulsid.
Tõusin istukile ja vaatasin et kõik magavad.
Otsustasin neid oma tegevusega mitte segada ja avasin auto ukse hästi vaikselt.
Astusin autost välja ja seejärel sulgesin ukse sama vaikselt kui avasin.
Jäin korraks imekauneid puulatvu järgima ja pärast seda sulgesi silmad et linnulaulule keskenduda.
Loodus teeb ikka imet, ma polnud üldse väsinud.
Kõndisin laua juurde et kotist haarata telefon.
Vaatasin kella, kell oli 7.24
Päris vähe aga und mul enam pole.
Otsustasin vetsu minna, kuna ma muud kohta ei teadnud, kui see kus Johanna käis, siis pidin sinna minema.
Ta küll ütles et see haiseb aga elab üle.
Kõndisin sama teed mööda nagu eile õhtul Josephit otsimas.
Kui korraga tuli mulle mingi meesterahvas lähemale ja ta oli vist täitsa täis.
Karjus seal et "KUS MU TELEFON OON" novot, mis teha kui isegi sekundit ilma telefonita olla ei saa.
Kõndisin siis edasi.
Ja leidsin lõpuks selle vetsu üles. Seal oli kaks ust.
Mõlemad olid kinni aga lukus mitte.
Hõikasin et kas keegi on sees aga keegi ei vastanud seega ma olen kindel et seal pole kedagi.
Avasin algul vasakpoolse vetsu, astusin sisse ja sulgesin uks. Jõhkralt haises.
Siis sain ma aru, et siin pole paberit.
Pidin teise minema vaatama.
Astusin siis parempoolsesse vetsu. Seal nii jubedalt ei haisenud ja paber oli ka olemas.
***
Pärast vetsus käimist oli aeg tagasi hakata auto juurde kõndima. Sest mida ma ikka passin kuskil metsa vahel vetsude kõrval. Heh.
Aga siis kuulsin mere sohinat.
Otsustasin randa minna. Ja seda ma tegingi.
Tegin paar jooksusammu et saaksin kiiremini randa.
Jõudsin randa, aga et korralikult kohale jõuda pidi veel mööda liivamäge alla jooksma.
Mul eriti see alla jooksmine ei õnnestunud. Lendasin päris korralikult näoga vastu liiva.
Aga pole hullu. Haiget ma ju ei saanud.
Kõndisin natutuke liival, päike oli selle juba mõnusalt soojaks kütnud.
Kuid siis otsustasin tagasi auto juurde kõndima hakata.
Jooksin mäest üles ja mööda teed tagasi auto juurde.
Nägin et Rac ja Jonas istusid laua taga ja naersid.
Otsustasin nendega liituda.
,, Hommik Rac, hommis Jon "
,, Hommik sulle ka" ütlesid nad samal ajal.
,, Kus käisid? "
,, Käisin vetsus ja pärast seda kõndisin natuke rannas ringi."
,, Okei"
,, Mis te ise teete siin? "
,, Me räägime et võiks metsa vahel insta pilte teha, enne kui suvila poole hakkame sõitma. Ja siis me kujutasime üksteist piltidel ette, oi kui naljakas."
,, Tundub põnev, teeme ja insta pilte. Ja kui siin midagi head välja ei tule siis teeme suvila juures ka, eks",, Nõus "
Arutasime seal Racheliga piltidest kuniks Jonas segas vahele.
,, Nii, aga ma hakkan nüüd hommikusööki valmis vorpima ja teie kaks minge äratage auto rahvas ka üles."
,, Jes boss"
Naersime selle lause peale veits aga siis läksime auto juurde.
Otsustasin üle auto karjuda.
,, ÄRGAKE ÜLES UNIMÜTSID!!!!! "
Me natuke irvitasime Raciga ja siis hakkasime teisi jälgima.
Kõik nihelesid ja vingusid seal et miks nii vara äratus.
Selle peale ütlesin ainult et me hakkame varsti tegutsema.
Astusime Raciga uksest välja ja jäime ootama millal nad autost välja saavad. Toetasin vastu autot seljaga ukse poole.
Rac läks laua taha istuma.
Kuulsin vaid Noahi ja Johanna jutuajamist.
Kui äkki keegi kallistas mind selja tagant ja lausus.
,, Hommikust mu tibu"
See oli Joseph kes mulle nii tegi.
,, Hommik sulle ka "
,, Magasid hästi?"
,, Piisavalt hästi, kui mu kõrva poleks olnud mingit inimest kes mult tekki kogu aeg ära võtaks, hkhm"
,, Ups"
Me naersime kuid jäime stoppanam.
Nägime kuidas kõik jõllitasid ja irvitasid.
- - - - - - - - - - - - -
Sauu, loodame et meeldis ja votege edasi ja olge muhedad. Kommenteerige kas teile meeldivad meie lood. :)
YOU ARE READING
Parimad sõbrad
عاطفية✅ Ashley ja Joseph on eluaeg sõbrad olnud. Tõesti juba 17 aastat, nagu öeldud terve elu. Käes on 12.klassi lõpetamine ning selle ajal juhtub palju. Tülid, suvi, sõprus, tuleviku plaanid ja muidugi ka armastus ning kahjuks ei puudu sellest nimekirjas...