✅
Ashley ja Joseph on eluaeg sõbrad olnud. Tõesti juba 17 aastat, nagu öeldud terve elu. Käes on 12.klassi lõpetamine ning selle ajal juhtub palju. Tülid, suvi, sõprus, tuleviku plaanid ja muidugi ka armastus ning kahjuks ei puudu sellest nimekirjas...
"Ash-" ütles Joseph vaikselt samal ajal kogeledes.
"Nii" sosistasin ma vastu.
"Ma kõlan nagu mingi viimane 5 aastane aga..."
"aga..." Ütlesin a tähte venitades.
"See pole midagi erilist aga Ma arvan, et sa võiksid teada."
"Ütle juba!" Ütlesin kannatamatult.
"Ühesõnaga mulle meeldib üks tüdruk..."
Vaatasin Josephi oodates, et ta sellele veel midagi lisab. Aga ei, Joseph hüppas heinapallilt maha ning ulatas mulle käe.
"Hakkame parem minema pimedaks läheb."
Võtsin Josephi käe vastu ning hüppasin heinapallilt alla. Meie vahel oli pikk ja vastik vaikus.
"Kas see tüdruk on väga kena?" Küsisin ma Josephilt katkestades selle nõmeda vaikuse.
"Väga." Vastas mulle Joseph ise omaette naeratades.
"Okei." Vastasin ma naeratades.
Jõudsime rataste juurde ning ajasime need läbi mingi pori tee peale...jah läbi pori kuigi peaaegu nädal aega pole vihmagi sadanud. Joseph sõitis ees ja mina tema järel.
Märkamatult olime jõudnud mu maja juurde. Joseph pani ratta maha ning kõndis minu juurde.
"Aitäh Leyley selle ilusa õhtu eest, mul oli sinuga tore!" Naeratas Joseph mulle ning kallistas mind.
Nautisin seda kallistust väga. Lõpuks me eemaldusime üksteisest.
"Homme näeme kõrvitsapirukas!" Naersin ma mille peale Joseph solvunut mängis aga siiski naerma lõpuks hakkas ja lehvitas.
Jõudsin vaevu ratta ära panna ning toa uksest sisse sadada kui mulle Johanna juba kaela lendas.
"Nii, kas te suudlesite ja kallistasite?" Vuristas Johanna ühe hingetõmbega välja.
Ja lisas siis "Kuna pulmad? Mina tulen pruutneitsiks!"
"Me ei suudelnud ja ei abiellu. Pealegi Joseph ütles, et talle meeldib üks tüdruk kes on väga kena nagu ta ise ütles ja jah." Rääkisin Johannale naerdes ise samal ajal jalatseid jalast võttes.
"ILMSELGELT SEE TÜDRUK KES TALLE MEELDIB OLED SINA!" Kriiskas Johanna üle Maja.
"Ära karju jumal küll ja ei ole." Seletasin Johannale trepist üles kõndides.
"Muidugi on!" Keksis Johanna mulle rõõmsalt järele.
Vahel ma ausalt mõtlen kes meist siin suurem õde on.
"Ma lähen nüüd pesema!"
"Naaah." Ütles Johanna ning suundus enda tuppa.
Kõndisin vannituppa. Haarasin poole tee pealt rätiku ning sulgesin ukse. Soe vesi langes mu õlgadele. Suundusin vannitoast välja. Kõndisin enda riidekapini ning võtsin sealt riided. Panin riided selga ning läksin taas vannituppa, et hambad pesta.
Kõndisin enda aknani. Muidugi nägin ma Josephit. Joseph märkas mind ning lehvitas mulle naerdes. Lehvitasin talle naerdes vastu. Saatsin Josephile veel naerdes õhumusi ning lahkusin akna juurest.
*hommik*
Kell oli 8:49. Avasin vaikselt silmad ning hõõrusin neid. Telefoni vaadates vaatas mulle vastu 89 sõnumit Rachelilt, 99+ sõnumit Johannalt ning 19 sõnumit Josephilt. Mis nüüd viga? Mõtlesin enda peas ning avasin esimesena Racheli kirjad.
Tibu🐥💛: 8:30 SISTA 8:30KUS SA OLED 8:30 MUL ON SIND VAJA 8:31 PHM 8:31 TÄNA ME LÄHEME KLEITE OSTMA 8:32 VÕTA JOHANNA KAMPA 8:32 JA MINEK
ning neid kirju oli muidugi veel. Johanna chati avades nägin sama teksti, ilmselgelt Rachel oli jõudnud juba Johannale rääkida. Josephi chat koosnes sellest, et ta tuleb õhtu poole läbi. Imelik. Mõtlesin enda peas aga ajasin ennast ruttu püsti, sest mul oli ainult 40 minutit aega end valmis seada.
Jooksin vannituppa ning soe vesi langes taas mu õlgadele. Pesin kiiruga ka hambad ning juba ma jooksin riidekapini, et midagi selga leida. Tegin ruttu ka kerge meigi. Kell oli 9:34 kui ma koti haarasin sinna sisse telefoni ja raha surusin ning juba ma jooksin trepist alla. Johanna ootas mind all.
"Läks sul aga aega!" Naeris Rachel ning tõusis püsti.
"No ups!" Naersin Rachelile.
Sulgesime maja ukse ning kõndisime autoni. Johanna istus kohe tahaistmele.
"Tore, et ma ka teada sain, et mina sõidan!" Manitsesin Johannat aga istusin siiski rooli taha.
"Muah." Naeris Johanna.
*Hiljem*
Lahkusime juba kümnendast poest. Sel samal silmapilgul jooksis Rachel juba järgmisesse poodi sisse. Vaatasin uurivalt kleite kui Rachel mu nime hüüdis.
"Ash tule vaata! Need kleidid on perfektsed!" Kilkas Rachel nagu väike tüdruk.
Suundusime proovikabiini poole. Sealt välja tulles olin ma vapustatud. Rachelist muidugi.
"Rachu! Sa oled imeilus!" Ahhetasin ma Rachelile.
"Mina võin olla aga Ash See kleit on sulle loodud lihtsalt!" Ütles Rachel suunates näpuga mu kleidi poole.
Tōesti need kleidid olid meie nagu loodud.
Rachel sai endale sellise kleidi:
Oops! This image does not follow our content guidelines. To continue publishing, please remove it or upload a different image.
Ning mina sain siis sellise:
Oops! This image does not follow our content guidelines. To continue publishing, please remove it or upload a different image.
*Hiljem kodus*
Maandusin enda voodile. Olin tohutult väsinud päevast. Ja muidugi pidi emps just siis tulema. Ning muidugi tahtis ta, et ma kleiti näitaksin.
Pool tundi hiljem läks ta ära ning ma ohkasin kergendatult. Surusin näo patja. Umbes viis minutit hiljem helises mu telefon.
__________ Mis te arvate, kes Josephile meeldib? Ashley, Gertrud, Johanna või keegi kolmas? Miks Joseph Ashley juurde tahtis õhtul tulla? Mõndadele küsimustele leiad järgmises osas vastuse seniks aga votege,commige olge toredad ja hoidke ennast!
