"Kes selle siia lasi?????" karjatas Rachel üle terve meie lõkkeplatsi.
Ja no mina suutsin muidugi südari saada selle karjatuse peale.
Noah ja Jonas jooksid autoni.
Uks lendas lahti ning poisid peaaegu, et hüppasid sisse.
Kuulsin ainult Noahi ja Jonas hääli.....ning kellegi kolmanda keda ma hääle järgi kohe kindlaks ei teinud....kuigi......
"Mine ära!" kuulsin Noahi ütlemas.
"Ash on niigi sinu pärast kurb ja me ei kavatse lasta tal sind näha, et ta saaks veel kurvemaks minna." kuulsin Racheli häält ütlemas.
"Tõesti, ehk on parem kui sa lahkuks" kuulsin Jonas ütlemas.
"Ma tahan teda näha" ütles see hääl keda ma ei olnud kohe kindlaks teinud......kuid....see.....oli....ju.....minu....Joseph
Tõusin nüüd auto tagant püsti ning kõndisin kindlalt autosse.
Uks oli juba eelnevalt lahti jäänud seega ma olin tänu sellele nende juttu pealt kuulnud.
Noah peatas mind juba uksel.
"Ei kuule ära tule praegu Jonas vahetab riideid ja no ta eelistab privaatsust" proovis Noah seletada mind peatades.
"Ah, et ta eelistab kohe nii privaatsust, et te räägite huvitav kellega...tema riietega või?" sain Noahi peale juba pahaseks, et ta mind niimoodi peatas.
Proovisin teda tee pealt eest lükata mille tagajärjelt ta järsu liigutusega mind enda õlale tõstis ja autost välja jooksis.
Karjusin nagu hull.
Lõpuks pani ta mu maha.
"Ash ma ütlesin sa ei lähe sinna!" ütles Noah rangelt.
"Lähen küll, te varjate minu eest midagi." karjusin talle.
"Rahune maha, ei varja" peatas Noah mu.
Nägin eemal matkatoole.
Proovisin kavalust kasutada.
"Lähme istume sinna" ütlesin Noahile osutades sõrmega toolide poole.
Noah oli õnneks nõus.
Mina istusin ühele toolile ja tema teisele.
"Oled maha rahunenud?" küsis Noah siis.
"Jah olen" ütlesin teeseldes rahulikkust.
Sulgesin silmad.
Ka Noah tegi seda.
"Kuulame linnulaulu" ütlesin talle vaikselt.
"Kuulame" ütles ta siis.
Istusime natuke.
Ootasin parajat hetke.
Järgmisel hetkel lükkasin Noahi kogu tooliga pikali ja panin auto poole jooksu.
"Ash kurat!" karjus Noah mulle järgi.
Jooksin nii kiiresti kui suutsin.
Vaadates seljataha nägin, et Noah oli püsti saanud ja jälitas mind....poole kiiremini joostes kui mina.
Lõpuks jõudsin auto juurde.
Avasin ukse ja hüppasin sisse.
Paar sammu kööginurga poole ja seal ta oli......
Joseph......
"Ashley" ütles ta kohkunult.
"Joseph" ütlesin talle vastu.
Samal ajal jõudis Noah autosse.
"Vabandust, ta reaalselt kavaldas mu üle ja pääses minema" ütles hingeldades Noah.
"Ash kallike mine ära palun" ütles Rachel ehmunult.
"Ma ei lähe mitte kuskile, ainukesed kes ära lähevad olete teie kaks" ütlesin Rachelile ja Jonasele nende poole näpuga osutades.
"Okei okei, ise tead" ütles Rachel samal ajal käed alla andvalt üles tõstes.
"Väga hea" ütlesin rahulikult.
Ja Rachel, Jonas ja Noah lahkusid autost.
"Ashley palun anna mulle andeks, ma läksin Gertrudiga lahku ja mul oli nii raske kui sind mu kõrval polnud, sa oled mulle tähtsam kui mingi Gertrud...." alustas Joseph vaikselt juttu.
Mulle tulid pisarad silma.
"Oh Mill" ütles Joseph nähes mu pisaraid.
Ta tõusis ning tuli kallistas mind.
Kallistasin teda vastu.
"Mill palun palun anna mulle andeks, ma ei jäta sind kunagi enam" ütles Joseph paitades mu pead.
Hakkasin nüüd täielikult nutma.
"Jos anna mulle ka andeks" ütlesin läbi pisarate.
"Sina ei pea vabandama ju, mina olin see loll kes ei suutnud meie sõprust hinnata. Ma tundsin sinust nii puudust, sinu naerust, naeratusest, naljadest, kallistustest ja isegi sinu häälest puudust" rääkis Joseph mulle edasi.
"Ma tundsin sinust ka väga väga puudust. Palun ära tee selle Gertrudiga enam tegemist, ma tõesti palun sind" ütlesin talle vaikselt sosistades.
"Ma luban sulle ma ei tee temaga enam kunagi tegemist, ma armastan ainult sind" ütles Joseph mu pead silitades.
"Ma armastan sind ka Jos" ütlesin talle vaikselt.
"Tahad sa välja minna teiste juurde?" ütles Joseph siis.
"No lähme" vastasin talle vaikselt.
Alles nüüd tulime üksteise embusest ära.
Joseph võttis mul käest kinni ja nii me välja kõndisime autost.
Esimesena keda märkasin oli.....Johanna.
Ta ütles Rachelile midagi ning nad kallistasid.
Kuid hetk hiljem keerasid pead meie poole.
Ja Noah ja Jonas vaatasid.
Nägin kõigi nelja segaduses pilke.
Kõndisime Josephiga kõrvuti vaikides nende poole.
Kallistasin Johannat.
"Me leppisime Josephiga ära" ütlesin neile siis.
"Jamh" ütles ka Joseph nõustudes minuga.
"Väga tore" tegi Rachel enda suu esimesena lahti.
"Gäng bäng on lõpuks jälle terviklik" ütles Noah siis ning me tegime kõik koos suure grupi kalli.
"Muide mul on teile suur uudis" ütles Noah siis.
"Milline" küsis Johanna kohe.
"No ma soovitaks istuda kuna reaalselt te olete shokeeritud igas mõttes nii halvas kui heas" ütles Noah.
"No räägi ometi" ütlesin ma juba kannatamatult.
"Ühesõnaga.....
------------
Nagu ikka loodame, et teile meeldib meie raamat ning votege ja kommenteerige kindlasti, et teie tagasi sidet saaksime.
YOU ARE READING
Parimad sõbrad
Romance✅ Ashley ja Joseph on eluaeg sõbrad olnud. Tõesti juba 17 aastat, nagu öeldud terve elu. Käes on 12.klassi lõpetamine ning selle ajal juhtub palju. Tülid, suvi, sõprus, tuleviku plaanid ja muidugi ka armastus ning kahjuks ei puudu sellest nimekirjas...
