Väike Arg Ariel (ft. Harry Styles) / Little Shy Ariel (Eesti keeles)

23. peatükk - Ella

[toimetamata]
23. peatükk – Ella

Töötades uue laulu Light Up kallal, mille ma kirjutasin, Mare'iga koos on kohutavalt lõbus; palju parem kui lihtsalt kaverdamine. Mängin kitarri ja ta tantsib mööda tuba ringi ning laulab minuga koos. Aitan tal õigeid noote tabada ja enda hingamist paremini kontrollima kui ta ringi liigub. See kõlab tema hääles hästi, aga tema esitus sellest loost teeb selle nii palju paremaks, et ma poleks seda suutnud ettegi kujutada. Ta paneb mu endaga koos tantsima ja me lõpetame naeruga, sest et ma olen väga halb tantsija. See laul on meile andnud selle lustlikkuse, mille me varasemalt kaotanud olime.

„Sa näed jälle rõõmus välja," ütleb Timmy kui ma läheb aiamaale, et tänane tellimus kaasa võtta. „Me olime su isaga mures, sa näid õnnetu välja."

„Ma olin õige perspektiivi kaotanud, aga minuga on kõik nüüd korras," ütlen talle ja Timmy naeratab laialt.

„Siis on toe. Sa näed parem välja kui sa naeratad," lisab ta ja mu enda naeratus laieneb tema sõnade peale.

Pärast seda soovib ta mulle edu ja ma sõidan keskusesse, et tellimus ära viia; ümisen Light Up'i ja meenutan eilset õhtut. Ma arvan, et ma pole kunagi varem nii palju naernud. Ma tõesti armastan seda, et Mare minuga on; see on nagu mu õdedega koos olemine. Nüüd küll aga uue õega.

Carl juba ootab mind kui ma sinna jõuan ja ta on koos Mare'iga, nii et ma tervitan neid mõlemaid. Aitan Carl'il tellimust sisse viia ja me hoiame toredat lühikest vestlust liikumas. Mare aitab meid samuti ja märkan seda, kuidas tema ja Carl üksteist vaatavad. Ma küsin temalt selle kohta täna õhtul; võib-olla talle meeldib Carl.

„Mida sa nüüd tegema hakkad, Ari?" küsib Mare kui ma lõpetan Carl'iga majanduse ära.

„Oh, ma ei tea... ma mõtlesin, et ma lähen lagendikule enne kui koju lähen, või isegi läheks hobuseid vaatama," vastan ja ta naeratab.

„Oota hetkeks," ütleb Mare mulle ja siis jookseb majja sisse. Ootan segaduses kuni ta mõningate porganditega naaseb. „Mine tallidesse ja siis kui sa kedagi näed, võib-olla Mark'i – ta hoolitseb hobuste eest –, siis proovi selle inimesega rääkida. Keegi, kellega sa varem kohtunud pole, eks?"

Hingan sügavalt sisse, teades, et mul on kodutöö. Pole vahet kui närviliseks ja ärevaks see mu teeb, järgin siiski ta juhendeid. Ma olen tänu sellele nii paljuga hakkama saanud. Tal ei pruugi sellel alal ülikoolikraad olla, aga ta on selles hea.

„Ära muretse, kõik saab korda. Kui sa tallides kohtud kellegagi, siis saate hobustest rääkida. Sul on kergem rääkida millestki, millega sa tuttav oled; midagi, millest sa tead." Ma olen üllatunud, et ta on seda tähele pannud; tõenäoliselt selle pärast, et ma alati ütlen talle, kuidas mu vestlused lähevad ja ta on pannud mind analüüsima erinevusi mu kohtumistes erinevate inimestega. Ta on olnud mõnede ajal ise ka kohal; näiteks siis kui ma Carl'iga räägin.

„O-olgu, ma annan endast parima," luban ja ta annab mulle kiire embuse.

„Nii juba läheb! Mine ja tee mind uhkeks su üle," naljatleb ta ja ma naerab, võtan porgandid ja astun tallide poole.

Ma pole kunagi Mark'i näinud; võib-olla selle pärast, et ma ei käi tallides väga tihti. Ma olen seal ainult Niall'it kohanud. Võib-olla näen tedagi seal täna. Aga kui mitte, siis loodan, et Mark on tore inimene ja et ta on minu suhtes kannatlik. Ma tean, et ma kokutan palju ja tõenäoliselt ütlen vaid viis sõna – kui ma mõne sõna üldse välja saan –, aga ma proovin. Siiani ma pole pidanud tegelema sellega, et keegi mu vastu õel on.