Väike Arg Ariel (ft. Harry Styles) / Little Shy Ariel (Eesti keeles)

1. peatükk - Suvehooaeg

[toimetamata]

1. peatükk - Suvehooaeg

Suvehooaeg on alanud ja sellega algasid ka pikemad tööpäevad. Ma olen nüüdseks kooliteega lõpetanud ja ma aitan oma isa, ja töötan puhkekeskuses. Ma teadsin, et see on eksklusiivne, aga ma olen õppinud, et see on enamatki. Rhonda Drennan'il on puhkekeskus kõikidele kuulsustele üle maailma, kes tulevad siia, et enda kiirest elust hetkeks põgeneda; et saada veidi normaalsust.

Kuigi ma pole väga selles maailmas sees ja ma ei räägi kellegagi peale oma isa, ma tean mõningaid asju, mis toimuvad. Ma vaatan filme, ma kuulan muusikat. Ma kuulan muusikat kogu aeg. Niisiis, ma tean mõnda kuulsust ja kui ma esimest korda näiteks Demi Lovato't kohtasin, siis ma seesmiselt surin. Mu muusikamaitse on nii laialdane ja värvikas; ma usun, et iga muusik on imeline nende enda moel ja sa pead neid austama ning neid võrdlema ainult nende endaga.

Muidugi ma ei tee kellegagi pilte või ei saa autogramme; ma vaid peidan end millegi taga ja vaatan nagu mõni jälitaja, aga ikkagi, see teeb mind õnnelikuks, et ma tean seda, et muusikud, keda ma armastan, on siia puhkusele tulnud. Kõik väärivad seda ja neil tundub siin tore olevat. See isegi ei häiri mind, et nad järve ääres käivad. Osa sellest kokkuleppest, mille isa korraldas, on see, et ta saaks suurema maa, et rohkem ja paremaid köögivilju kasvatada, ja kaks paadisõitu järvel õhtupoolikul. Proua Drennan isegi palkas instruktori, et ta õpetaks külalistele väikesel paadil aerutamist, et nad sellega uppuda ei saaks.

Ma vaatan kõike seda, mis toimub, kaugelt ja ma olen näinud rohkem liikumist, kui ma ealeski oleks arvanud, ja vastastikult sellele, mis ma enne arvasin, see ei olegi nii halb. Nii paljude inimeste nägemine on värvikas, nad on nii enesekindlad selles, mida nad teevad. See on inspireeriv, aga samas veidike kurb, sest ma ei saa olla nagu nemad. Ma ei saa kunagi ühelegi külalisele öelda, kui suur fänn ma olen.

See ei häiri mind; see mõte, et nüüd saabki see nii olema; see, et ma jagan oma kuningriiki inimestega, kes lõbustavaid miljoneid üle terve maailma. See on armas, kui minult küsida. Lisaks, see aitab meid kõikide tasudega.

Päevasel ajal aitan isa meie maa-alal; õhtul, pärast õhtusöögiaega lähen puhkekeskusesse ja ma koristan ning hoolda muusikatuba. Mu isa ütles proua Drennan'ile, et ma armastan muusikat ja ma olen väga ettevaatlik, niisiis ta andis mulle selle töö ja ma võtsin selle vastu, sest ta lubas mul instrumente kasutada. Pärast seda kui meil hakkasid tekkima rahaprobleemid, pidime ema klaveri maha müüma – kõikide asjade hulgas –, see, mida ta kasutas mu õpetamisel ja ma olen seda väga igatsenud. Nüüd on mul võimalus uuesti klaverit mängida ja ka teisi instrumente õppida. Keskuse muusikatuba on hiiglaslik ja ilus, kus on kõik instrumendid, millest ma eales kuulnud olen.

Ma saan tööga umbes üheteistkümne paiku läbi, päris hilja, aga sel ajal on see tore ja ma alati peatun järve ääres, et õhtut nautida. Ma olen alati ujuda armastanud, aga see on õhtuti veelgi erilisem. Tänane ei ole mingi erand, ma vaid jätan oma riided sillale – ma alati kannan riiete all ujumisriideid – ja sukeldun. Külm vesi häirib mind vaid paariks minutiks, varsti harjun sellega ära ja siis vaid nautlen.

Vee sees olemine on ainus aeg, millal ma tunnen end vabalt ja nagu ma sulan massi. Ma ei tunne nagu kohmakas väike tüdruk, vaid nagu tõeline merineitsi, keegi, kes sondis, et olla vees. Kui ma saaks soovida vaid ühte asja, siis ma sooviksin seda, et saaksin olla tõeline merineitsi. Mulle meeldiks alati vees olla ja koos kaladega laulda. Jah, just nagu filmis.

Ma ujun ja avastan järve, naudin ennast ja ümisen iseendale laulu, mis parasjagu mu peas kummitab. Ma ei pane ülejäänud maailma tähele, sest ma tunnen nagu ma olen omaenda mullis ja siin ei saa keegi mind segada. Siin see ei tähenda midagi, et ma ei suuda võõrastega rääkida või siis see, et ma punastan nagu tomat iga kord, kui keegi üritab mulle naeratada. Mitte miski selline ei sega mind, kui ma vees olen ja mitte keegi ei tohiks sellisel kellaajal enam järve äärde tulla, aga, noh, seekord on asjad natuke teisiti.