Väike Arg Ariel (ft. Harry Styles) / Little Shy Ariel (Eesti keeles)

37. peatükk - Pahalane

[toimetamata]
37. peatükk - Pahalane

Jooksen tagasi koju, sest et ma ei tea, mida muud teha. Tunnen nagu kõik, mida ma täna teinud olen, on jooksmine ja hiljaks jäämine. Hilinen kõigele.

Jooksen järve äärde ja võtan jalatsid ja kleidi samal ajal seljast ära, visates need eemale ja siis hüppan vette. Ainuõige koht mu jaoks on järv. Ainuke koht, kus ma saan rahus olla. Ainuke koht, mis saab mulle tuge pakkuda kui Niall'it siin pole. Ma ei suutnud oma isale ega Timmy'le midagi öelda. Mare ei taha mind enam näha ja Harry... Harry on läinud ja ta tõenäoliselt arvab, et ma vihkan teda.

Sa rikkusid selle kõik ära, kuulen peas Mare'i häält. Ta sõnad kajavad mu mõtteis ja see on tõsi. Ma isegi ei tea, mis päriselt juhtus, aga ma tean, et see polnud see, mis mina arvasin.

Kuidas ma võisin küll nii arvata? Tundub nagu ma oleks unustanud, et ma kunagi üldse teadsin Harry't ja Mare'i. Ta poleks mind kunagi reetnud, sest et ta alati armastas mind justkui oma väikest õde. Harry ei valetaks kunagi ja ei kasutaks kunagi kedagi ära, sest et see pole tema loomuses. Nad mõlemad on alati head inimesed olnud. Selles peab mingi hea õhjus olema.

Ja kui ma eemale uju, üritan kõik perspektiivi seada.

Harry ütles, et ta tahtis asju selgeks rääkida. Ta tahtis teada, miks Järvetüdruk ära jooksis ja Mare ei valetanud talle; ta rääkis talle tõtt. Ta ütles, et ta ei saanud Harry'le vastata. Ja selle pärast ta tuligi siia. Ta sai sellest aru. Ta oli vihane selle pärast, et ma ei öelnud talle siis kui... kui mul selleks võimalus oli. Mul oli nii palju võimalusi, ja ma ei kasutaud neid kunagi.

Ta ei valetanud. Mina valetasin. Ma hoidsin endale informatsiooni, mida üks sõber poleks kunagi peitnud.

Ja Mare... ma tean, kuidas teda koheldi; kuidas inimesed alati arvasid temast kõige hullemat tema nime pärast, mis oli täielik lollus. Ma teadsin, et ta kasvatati üles uskuma, et inimesed löövad talle noa selga kui see neile sobilik on.. ja mina tegingi seda. Ma lõin talle noa selga; ma pöörasin talle selja hetkel kui ma arvasin, et ta tegi midagi valesti. Ma isegi ei andnud talle võimalust.

Ma rikkusin kõik enda jaoks ära. Rikkusin oma sõpruse Mare'iga ära. rikkusin oma võimaluse Harry'ga ära. Mina tegin seda kõike. Mitte Mare, mitte Mare, mitte keegi teine kui mina.

Ma reageerisin üle. Ma olin laps. Ma hakkasin jonnima siis kui ei oleks pidanud seda tegema.

Lõpetan ujumise, sest et ma ei suuda enam hingata. Sest et arusaam lõi mind nii tugevalt, et see lükkas minust kõik õhu välja ja nüüd ma pean võitlema, et see tagasi saada. Hingan sügavalt sisse kui üritan end pinnal hoida, aga see on raske. Õnneks ma olen hea ujuja, vastasel juhul ma juba upuks. Otseses mõttes.

Ma ei tea kas ma nutan või see on lihtsalt järvevee magedus. Ma ei tea, kas ma värisen selle pärast, et mul on külm või selle pärast, et ma nutan.

Ma arvan, et ma nutan. Ma nutan, sest et ma olen aru saanud, et päriselus on pahalased olemas, aga nad pole merenõiad nagu Väikeses merineitsis. Nad ei ole õelad nõiad ega õielad kasuemad. Ei. Päris pahalased oleme me ise. Mina olen iseenda vaenlane ja ma ei saanud sellest isegi aru.

Peatasin iseend kõik need aastad. Ütlesin endale alati, et 'ma ole võimeline'. Ma arvasin endast halvasti uuesti ja uuesti ja uuesti. Igal korral kui lubasin endal unistada, purustasin need unistused sama kiiresti. Ma veensin end, et ma ei suuda inimestega rääkida enne kui ma usun seda iga oma keharakuga. Ja siis kui keegi teine mulle ütles, et ma olen selleks võimeline, lubasin kahtlusel oma peas kasvada, ja ma tegin nii. Ma tegin kõiki neid asju, mida ma olin varem endale öelnud, et ma ei suuda.