Väike Arg Ariel (ft. Harry Styles) / Little Shy Ariel (Eesti keeles)

30. peatükk - Suveball

[toimetamata]
30. peatükk - Suveball

See päev on käes!

Ma olen nii elevil ja hirmul samal ajal; tunnen nagu tahaks iiveldada, ja ma ei reageeri üle. Ma lähen ballile; mina ja Mare esineme lauluga, mille ma kirjutasin. Ma näen seal Harry't. Me võime koos tantsida. Ma võin temalt küsida, mida ta minu vastu tunneb...

Ja ma ei suuda midagi rohkemat ette kujutada, sest et koiliblikad mu kõhus panevad mu itsitama. Ah jaa, ma olen ära harjunud sellega, et ma kutsun neid koiliblikateks. See on ju ikkagi sobilik.

Nii palju asju võib täna õhtul juhtuda ja ma kardan, et kõik võib luhta minna ja kõik lõpeb halvasti. Pole vahet kui palju mulle muinaslood meeldivad; elu pole selline nagu nendes lugudes. Maagia, nagu nendes lugudes, ei eksisteeri; mitte keegi ei paranda midagi, nii et ma saaksin enda võluva printsiga oma õnneliku lõpu. Selline maagia ei eksisteeri.

Aga mingisugune maagia siiski peab olemas olema. Kas see pole mitte maagiline kui sa kellessegi armud? Kui kellestki ainuüksi mõtlemine paneb su kergemalt tundma ja kõhus liblikad lendlema? Kas see pole maagiline kui sa seda inimest näed? Kas see pole maagiline, et sa tunned midagi sellist kellegi teise vastu?

Ja see pole veel kõik! Maailm ise on maagiat täis. Mõned kutsuvad seda teaduseks; nad teavad täpselt, mis juhtuma hakkab, samas kui enamus inimesi ei tea. Meil pole seletusi nende imepäraste asjade üle, mis meie ümber juhtuvad, ja mulle meeldib sellest kui maagist mõelda. Reaalsest maagiast.

See pole nii nagu filmides või muinasjuttudes, aga see on paratamatult ilus.

Niisiis, hüppan voodist välja ja jooksen, et end valmis seada, end pesta ja riietuda nii kiiresti kui võimalik. Siis lähen aiamaale ja tervitan isa ja Timmy't. Mõlemad teavad, e ma lähen täna õhtul ballile, nii et olen terve päeva Mare'iga koos, valmistame end õhtuks ette. Viimased harjutused etteasteks ja kõik see. Rhonda andis talle vaba päeva, et me saaks oma etteastet perfektseks teha.

Ma olen nii elevil! Mu süda puperdab rinnus nii kiiresti ja ma ei suuda oma näolt pühkida naeratust, ja kui ma puhkekeskusesse jõuan ning Mare'i näen, ei suuda ma ka itsitust tagasi hoida.

„Jumaluke, kas sa pole mitte elevil?"

„Ja hirmul!" ütlen Mare'il ja ta naerab ning embab mind tugevalt.

„Kõik läheb hästi, armsake. Ära muretse, sellest tuleb maagiline õhtu," lohutab ta mind ja ma naeratan talle eredalt, enne kui aitame mõlemad Carl'i tellimusega ning siis läheme ballisaali, et kontrollida, kas helisüsteem on korras ja teeme helikontrolli.

Ma ei jõua tänast õhtut ära oodata.

+++++

„Ari," ütleb Mare kui me valmistame end balli jaoks ette. Ma pole terve päeva jooksul Harry't näinud ja ma mõtlen, kas ta mind on otsimas käinud. „Sa värvid ise oma juukseid, eks?"

„Jah," vastan, segaduses selle üle, miks ta seda küsib.

„Kallike, sa tapad sellega oma juuksed ära! Need on nii kuivad ja... kui sa oma juukseid sellistes tingimustes kogu aeg hoiad, siis sa pead nende eest eriti hästi hoolitsema. Ma õpetan sulle kuidas, eks?" Pööran end ringi, et teda vaadata; ta seisab mu taga juukseharjaga ja naerunäoga.

„Päriselt?" küsib suurte silmadega ja ta naeratus laieneb.

„Muidugi!" vastab ta ja ma vajun tema poole, puhkan oma pead tema rinnal mõneks hetkeks. Sellest ajast kui Mary ära läks, ei ole mul suure õe-sarnast inimest enam siin olnud; kedagi, kes mulle õpetaks selliseid asju nagu naiseks olemine. Nii tore on nüüd Mare'iga koos olla. „Igatahes, mul on peaaegu valmis. Siis kui Harry sind täna õhtul näeb, siis ta lausa kukub su jalge ette, Ari."