Riivatu (eesti keeles - Mcfly)

10.

 „Kas ei või siis?“ ta vaatas minu poole ja muigas. „Mis sa teed siis? Lööd mind?“

Pööritasin silmi ja lükkasin ta käe ära. „Sa oled idioot.“

Ta muigas ja keeras silmad tagasi teele, ka ta käsi liikus tagasi mu reiele, kuid seekord ma seda ära ei lükanud. Võibolla ta meeldis mulle. Natuke. Aga ta poleks mulle meeldinud, kui ta mind suudelnud poleks, ja kohe kindlasti ei meeldinud ta mulle oma juuste pärast.

„Doug, tõsine küsimus. Kas sa ei taha oma juukseid ära lõigata? Nagu see on ausalt tõsine küsimus, mitte mingi nalja eesmärgil.“

„Ei, ma ei saa,“ ta muigas.

„Miks?“

„Kui sa minuga magad, siis ma teen seda.“

Keerasin pilgu lihtsalt aknast välja, ma ei viitsinud temaga sel teemal vaielda.

„Ma päriselt ka ei saa veel, see on kihlvedu.“

„Oh jumal,“ oigasin. „Miks ma ise selle peale ei tulnud..“

„Jah. Ma küll ei tohtinud seda kellelegi öelda, aga jah. Ma pean need õlgadeni kasvatama, ülivähe on jäänud ju,“ ta muigas. „Siis pean tegema pildi, lõikama juuksed ära ja siis panema need kõrvuti.“

„Kes sellise ideega lagedale tuli?“ muigasin ka.

„Tom, sest näed isegi milline juuksefriik ta on.“

Ma naersin selle peale. „Okei, aga mida sa siis saad, kui sa selle ära teed? Ja mida sa kaotad, kui ei tee?“

„Ma saan soti kui ma selle ära teen, aga kui ma ei tee, siis ma kaotan tonni. Ja just sellepärast, et ma nii suure suuga lubasin, et saan hakkama ja ütlesin, et see on titemäng.“

„Dougie, teeme lihtsalt selle pildi ära, ma photoshopin sul juuksed natuke pikemaks lihtsalt, see pole eriti raske,“ muigasin.

„Päriselt? Nad ju mäletavad kui pikad mu juuksed on.“

„Kindlalt mäletavadki,“ muigasin ja vaatasin ta juukseid, mis ühe patsikummiga tagant natuke kinni olid. Jumal küll, kas asi võis üldse hullem olla? „Nad on poisid, ja pealegi kannad sa neid vahelduva eduga kinni.“

„Ma ei tea..“

„Ole nüüd, Dougie.. Ma.. okei, ma magan sinuga, kui sa need ära lõikad.“

„Päriselt? Kust ma tean, et sa mind üle ei lase?“ ta muigas.

„Sa ei teagi, aga ma luban. Aga mul on tingimus, et sa ikka kuum välja näeks..“

Dougie naeris. „Me võime seda koerapoosis teha, siis sa ei näe mind.“

„Ole vait,“ naersin. „Kus me selle pildi teeme?“

„Kõigepeal paneks juuksuri aja kinni.“

„Oh, mul on üks tuttav juuksur,“ noogutasin. „Me läheme tema juurde. Isegi ei pea aega kinni panema, ta võtab su vahele.“

„Kas ta lõikab hästi või nagu sinu juukseid?“ muigas Doug.

„Ole vait, ma aitan sind siin,“ pööritasin silmi ja võtsin kotist telefoni. Valisin ühe sõbra numbri, kes töötas ühes ilusalongis, kus polnud nii palju tööd, et tal kunagi väga kiire oleks.

„Hei, Dick,“ naeratasin. „On sul praegu aega mind vahele võtta?“

„Oh, Annie. Jaa, ikka on, natuke pead vist ootama. Mida seekord teeme? Lõikame ja värvime juuri?“

„Ei,“ naeratasin. „Tegelikult on see üks mu sõber, kellel lõikama peab. No ikka päris palju lõikama.“

„Mis ta nimi on?“ küsis Dick ja muigas.