Riivatu (eesti keeles - Mcfly)

42.

„Hei,“ naeratasin Agnesele ja Tomile, kes olid meie esimesed külalised.

„Tsau, Annie! Siin on nii ilus,“ Agnes kallistas mind ja naeratas.

„Sa pole veel midagi näinudki,“ muigasin, mille peale tüdruk naeris.

Lasin Agnesest lahti ja kallistasin Tomi. „Vau... ma tunnen su kõhtu!“

„Nii vist juhtub jah, kui inimesed kallistavad,“ muigasin.

„Oota, tegelikult ka,“ ta muigas ja kui minust lahti lasi, siis pani ühe käe mu kõhu peale. „See on nii... kõva.“

„Mu rusikas on ka jube kõva, ma demonstreerin sulle, kui sa mu tüdrukust lahti ei lase,“ ütles Doug tõsiselt.

Tom muigas ja võttis oma käed ära, ma kortsutasin Dougie poole kulmu, mille peale ta naerma hakkas. „Ma tegin nalja.“

Ma muigasin selle peale õrnalt ja juhatasin teised elutuppa, aga tegelikult mõtlesin vaid sellele, kas samamoodi tundis Dougie iga kord, kui ma Ellie vastu armukadest üles näitasin. Kui see nii oli, siis oli mul ikka väga imelik olla....

„Me oleme esimesed?“ küsis siis Tom.

„Me ei kutsunudki palju inimesi, Danny tuleb veel, tal on mingi uus tüdruk...“

„See on jumala kuum tüdruk, ausalt nagu, Doug,“ rääkis Tom ning mu pilk koondus kohe Agnesele, kes selle peale vaid silmi pööritas.

„Eks ma täna näen,“ muigas Dougie.

„Kas ma saan kohvi pakkuda?“ naeratasin.

„Kui sa oled nii hea,“ muigas Tom.

Noogutasin ja vaatasin Agnese poole, kes minuga koos kööki tuli. „Või siis jumala kuum tüdruk?“ muigasin.

„Ah...Tom on poiss ja tal olid tissid.“

„Nojah, see seletab... Kas sa ta nime ei tea?“

„Tean küll, Sheryl.“

„Kas see sama Sheryl, kes kuttidega koos lõpetas?“ kortsutasin kulmu.

„See sama jah.“

„Aa.. okei, nojah, siis on ta ilus küll. Kus te nägite üldse või mis asja?“

„Käisime väljas, noh, niisama söömas ja siis Danny oli temaga seal samas.“

„Okei, nojah, mul ükskõik, seni kuni ta Ellie ei ole,“ naersin. „Kust see kook siia sai?“

„Ee.. me Tomiga tõime, ilmselt Doug pani selle siis siia,“ muigas tüdruk ja istus köögilauale. „Kuidas see Ellie olukod üldse lahenes? Sa ei rääkinudki mulle sellest.“

„See lahenes täpselt seal, kus sa praegu istud,“ naersin.

„Ou...“ ta hüppas sealt maha ja vaatas lauale, mille peale ma veel kõvemini naerma hakkasin.

„Ega me seal seda ei teinud päris ka, see oli rohkem nali. Aga ma rääkisin talle ära, miks ma nii tunnen ja sellega oligi vist asi lahendatud, vähemalt midagi me rohkem ei vaielnud küll.“

„Kuidas üldse on nagu.. seda teha, kui sul laps kõhus on?“

„Midagi erilist ei ole, täpselt sama... aga nüüd peame igasuguseid asju välja mõtlema, et Doug mu kõhtu ei lömastaks.“

„Mis seal rasket siis... sina oled peal ja kõik.“

„Ma ei taha kogu aeg ka peal olla, ma olen rohkem see „tee minuga mida soovid“ tüüpi,“ muigasin. „Aga Dougie näeb mind nüüd teistmoodi selle kõhuga... või noh, ta ei tunnista seda, aga ta on ettevaatlik ja see pole üldse enam sama, ta näeb mind pigem nagu naist, mitte tüdrukut või mingit kuuma beibi.. see on nõme.“