Riivatu (eesti keeles - Mcfly)

22.

 „MA OLEN RASE!“ kiljusin vannitoast, kui tulemuse teada sain.

„Mida? Päris tõsiselt?“ kuulsin Agnese häält.

„Türa, putsi, ei tead, nalja teen,“ vaatasin tüdrukut, kes uksel seisis.

„Mis nüüd saab?!“ ta ahhetas.

„Ma ei tea, türa,“ viskasin testi vihaselt kraanikaussi ja istusin vanniäärele.

„Kas see on Dougie laps?“

„Kui see sellest ühest korrast on, siis... no ei saa ju olla, me kasutasime kondoomi.“

„Noh, seal on see väike võimalus, et see läks katki... Kui sa tõesti kellegi teisega olnud pole.“

„Ei ole,“ raputasin pead. „No persse...“

„Nojah... kas sa tahad, ma kutsun Dougi siia?“

„Ei, kurat, mis sa arvad, et ta teeb?“

„Ee.. võtab su kaissu ja ütleb, et kõik on okei?“

„Doug ei tee nii. Ta rohkem nagu karjub mu peale ja ei tule enam kunagi tagasi.“

„Ära aja sitta, me mõlemad teame, et ta ei teeks nii,“ Agnes kortsutas kulmu.

„Ma ei taha veel talle rääkida.“

„Millal siis?“

„Ma ei tea, siis kui sa ära lähed.“

„Ma võin kohe minna. Ta peaks ikkagi teadma...“

„Enne peaks mu ema teadma... Aga ta lööb mu maha.“

„Ma ei tea, ma räägiks Tomile enne kui emale.. Siis läheks Tomiga koos ema juurde.“

„Ma teen abordi.“

„Oota, Annie, mõtle nüüd.. sa ei pruugi kunagi enam lapsi saada ju, kui nii teed... kas sa ei arva, et pigem laps vara kui mitte kunagi?“

„Mis kuradi ema ma olen, kui ma teisi munadega loobin, ja Dougile ei sobi ju ka isa nimetus, fuck's sake. Kui me vähemalt käiks.. Ma arvan, et ma ei ütlegi talle seda. Teen abordi ära ja kõik.“

„Ja sa ei arva, et tema ka vastutab ja peaks maksma osa selle protseduuri rahast?“

„Mul savi, kas ta maksab. Ma lihtsalt, ma kardan. See on minu süü..“

„Kust otsast? Kelle kondoom see oli? Kui see mingi Dougi katkine oli, siis see on ju tema süü.“

See oli tõesti Dougi kondoom, ja see oli Dougie sperma ka, aga ometigi olid see minu munarakk, mis lapse valmis teha otsustas ja nüüd oli laps minu kõhus. „Ma pean ta siia kutsuma.. ma ei saa. Kas sa saad seda minu eest teha?“

„Muidugi, tahad, ma jätan teid siis kahekesi?“

„Ma arvan, et.. sa võiksid küll. Aga sa ei pea.“

„Pean küll. Sa võid mind üleval oodata, ma helistan talle.“

Noogutasin ja kui Agnes ruumist väljus, läksin oma tuppa. Minnes möödusin peeglist ja vaatasin oma kõhtu, mis küll veel mingeid märke ära ei andnud. Istusin voodi peale ja tõmbasin teki kurguni.

„Ta jõuab varsti,“ ütles Agnes ja tuli minu voodiotsale istuma.

„Aitäh sulle...“ ohkasin. „Mida sa talle ütlesid?“

„Et sinul on midagi vaja väga rääkida, et ta ruttu tuleks.“

„Mida ta siis ütles, et hakkab kohe tulema?“