Riivatu (eesti keeles - Mcfly)

44.

„Dougie! Ärka üles!“ ronisin kuti peale. Ta oli sel päeval nii väsinud, et läks juba kell kümme ära voodisse.

„Ah, mis?“ ta avas kiiresti silmad. „Veed tulid ära vä?“

Ma naersin valjusti, viimasel ajal arvas ta iga telefonikõne ja kutse peale, et mul tulid veed ära. Eks tal oli õigus karta ka – oli juba jaanuar ning tähtaeg oli väga lähedal. „Tegelikult ma tahaks praegu väga-väga burgerit. Nagu nii väga...“ silitasin käega ta rinda. „Palun?“

„Annie...“ ta ohkas. „Ma olen nii väsinud.“

„Aga Dougie...“ kasutasin ära seda, et ta ei suuda tegelikult mulle nagunii ära öelda.

„Annie, palun ei,“ ta oigas. „Ma homme toon sulle, ma luban.“

„Ma lähen siis üksinda,“ ohkasin ning istusin ta kõrvale voodile.

„Mhm..“ ütlse ta uniselt ja avas siis järsku jälle silmad. „Tutkit sa lähed, ma ei luba sul üksi minna, õues on juba nii pime ja külm.“

Muigasin. „Sa oled parim.“

„Ma tean,“ muigas ta ja ajas end voodist üles. Ta pani end uuesti riidesse ja sättis peeglist oma soengut. „Mida ma toon sulle?“

„Ma tulen kaasa,“ nõudsin ja kõndisin esikusse.

„Sa ei pea,“ raputas ta pead. „Mine oota parem voodis. Kole ilm on.“

„Aga me läheme ju autoga...“ imestasin ja panin juba saapad jalga.

„Jah, aga ikkagi.“

„Ma tahan ka tulla,“ vaidlesin vastu ja panin omale mantli selga. Jalas olid mul vaid retuusid, kuna ma ei uskunud, et ma nii kiiresti käies külma saan ning samuti oli mu mantel piisavalt pikk.

„Hea küll, eks sa tule,“ muigas Dougie ja pani siis endagi jope selga. Ta avas mulle majaukse ning koos läksime ma üsna aeglaselt trepist alla, sest ma ei näinud kõhu pärast kuhu ma astun, ning ma pidin olema äärmiselt ettevaatlik.

Parklas avas Doug mulle isegi autoukse ning vaatas, et ma ilusti sisse saaks, siis lükkas selle kinni. Ta istus ise teisele poole sisse ja sügas armsalt oma silmi. Siis pani ta auto käima, mis ka õnneks vastu ei protestinud ning kohe esimese võtme keeramise peale hääled sisse võttis.

Sõitsime kohalt ning jõudsime McDonald'si ette kümme minutit enne sulgemist. Me oleksime läinud Drive-ini, aga seal oli kordades suurem järjekord kui sees, kus polnud ühtegi inimest. Astusime sisse ning kõndisime kohe leti juurde. „Ma tahan megaeinet,“ muigasin. Juba sees olev lõhn ajas mu hulluks.

„See on nii imelik, kuidas sa kogu aeg kõike tahad. Ma ei saa aru, mis imenipiga ma neid asju su jaoks teen ka veel,“ ta oigas.

„Siis sul selle vastu küll midagi ei olnud, kui ma su paar päeva tagasi kell neli öösel üles äratasin, sest ma seksi tahtsin,“ sosistasin talle, mille peale ta muigas.

„Tere!“ sõnas nüüd tüdruk kassas, kes polnud ei keegi muu kui Ellie.

„Tere,“ Dougie muigas. „Üks megaeine..“

„Coca-Colaga,“ noogutasin. Järsku oli kuulda mingit plätsatust, nagu vesi oleks maha kukkunud ja ma kortsutasin kulmu. Ellie silmad aga läksid suureks ja ta vaatas minu juurde maha, ma ise vaatasin siis ka, ja nägin nüüd, et ma seisin veeloigus.

„Holy shit,“ tõstsin pea ja vaatasin Dougiele otsa.

„Kas sul tulid just veed ära?!“ rääkis Ellie kõrgel toonil.