Riivatu (eesti keeles - Mcfly)

27.

Viskasin lõhkised sukad prügikasti ja toetasin end Dougie laua vastu. „Tundub, et läheb päris hästi.“

Dougie noogutas. „Tõesti. Veel. Mul on selline tunne, et see läheb isegi liiga hästi ja midagi kohe juhtub.“

„Kahjuks on küll nii, jah,“ muigasin ja panin käe kõhu peale. „Ma sõin liiga palju.“

„Meil on veel magustoit ka,“ muigas Dougie samuti ja kõndis mulle lähemale.

„Sina oled minu magustoit,“ vastasin kavalalt.

„Hmm..“ ta muigas. „See paneb mind igasugustele asjadele mõtlema.“

„Parem ära mõtle, vanemate ees on vist erektsiooniga liiga piinlik olla, kas pole?“

„Sinu vanemate ees ka veel,“ ta naeris.

„Jah. Nii et parem rahune maha,“ astusin ta eest tagasi toast välja.

Kuulsin, kuidas ta vaikselt jälle naeris ja siis mulle järgnes. Kui me kööki tagasi tulime, märkasin, kuidas mu ema mu jalgu vaatas. Aga kuna ta ei küsinud ka midagi, siis ma ei hakanud ütlema, et see oli just sellepärast, et mu sukad katki läksid.

Magustoit toodi koos veiniga lauda, kui ema kasutas seda tekkivat sahinat ära, et minuga rääkida. „Kas tõesti ei kannatanud seda siis hiljem teha?“ küsis ta kripmsus näoga.

„Mida?“ kortsutasin kulmu ja mõtlesin asjadele, mida ma teinud olin. Kas ma ütlesin midagi valesti?

„Dougiga..? Üleval... kas oli tõesti nii vaja või?“

„Mis asja sa ajad? Me ei käinud seal seksimas.“

„Sa unustasid oma sukad.“

„Mida, ei?“ naersin. „Ma tõmbasin sukad katki, sellepärast me üldse üles läksimegi. Ma viskasin need ära. Kui ei usu, mida vaata prügikasti.“

„Aa.. okei, siis on teine asi, minu viga,“ ta muigas. Aga kui mu ema seda arvas, kas seda arvasid siis ka kõik teised, kaasa arvatud Dougie isa?!

Mu ema läks Samile appi natuke lauda koristama ja asju tooma. Isad istusid ja vestlesid niisama, enamasti tööst. Toetasin oma küünarnukid lauale ja kummardusin natuke ettepoole. Dougie vaatas mind ja võttis siis ühest mu käest kinni, vaatasime lihtsalt teineteist ja naeratasime, ma ei tea mis see oli.

Vahepeal oli magustoit juba lauda toodud, aga me Dougiga olime ikka veel oma hetkes ja silmitsesime teineteist – see oli nii imelik, mul oli sees selline veider tunne, mis tegi mu üleni soojaks ja surisevaks, ilmselt olin mina ka armunud.

„No vaata neid,“ kuulsin poole kõrvaga Sami ütlemas.

„Nad on nii armunud,“ ohkas mu ema.

„Ma mäletan oma esimest armumist...“

„Oh jah...“

Ülejäänud jutt läks kõrvust mööda, sest suutsin keskenduda vaid Dougie pöidlale, mis mu käeselga õrnalt silitas. „Oh, Annie..“ sosistas ta vaikselt.

Ma naeratasin ainult.

„...aga sellegipoolest ma olen liiga noor, et vanaemaks saada!“ kuulsin Sami ütlemas, kuid mitte kurjalt. Sellele järgnes aga midagi palju hullemat – mu ema hakkas nutma. Siis tulin ma küll transist välja ning me mõlemad kutiga vaatasime mu ema poole.

„Mis viga?“ küsisin.

„Ei midagi,“ vastas mu ema ja jõi ühe sõõmu punast veini. Ta lehvitas käega oma näo ees, et pisaraid kuivatada. „Ma lihtsalt pole selleks valmis.“