Riivatu (eesti keeles - Mcfly)

21.

 Seisime kassas, kui Ellie talle helistas, ta küll ei öelnud, et see tema oli, aga ma kuulsin telefonist kajavast häälest, et see lihtsalt ei saanud keegi muu olla. „Dougie,“ ta nuttis teisel pool toru.

„Ellie? Mis lahti?“ Dougiel tekkis otsaette murekorts.

„Ma lihtsalt... see on nii piinlik. Ma hakkasin töölt koju minema ja üks mu... tuttav loopis mind munadega.“ Ma hoidsin end tagasi kõva häälega naermast, jep, üks ta tuttav.

„Mis asja?“ Dougie vaatas minu poole ja ma tegin nagu oleks segaduses.

„Mis lahti?“ küsisin.

Dougie tõstis nimetissõrme, näitamaks, et ma ootaks. „Sa tead, kes see oli?“

„Jaa, see pidi Bianca olema. Ma vihkan teda! Tema pärast... Dougie, kas sa tuleks mind lohutama?“

Oo, põrgut, ei. Kui Doug sellega praegu nõustub, siis ma viskan talle midagi näkku ja kõnnin minema.

„Mul on praegu tegemist,“ ütles Doug. Õnneks.

„Mida sa siis teed?“

„Ma olen poes.“

„Tule siis peale seda...“

„Ei, täna ei saa tulla,“ Doug vaatas minu poole. Kas ta tahtis kohe nii väga keppi, või tahtis ta päriselt minuga koos olla?

Ma ei kuulnud, mis edasi sai, sest ma pidin vahepeal maksma ka. Panin asjad kotti ja alles siis lõpetas Dougie oma kõne ja tuli minu juurde. Ta võttis mult toidukoti enda hoida.

„Ellie, huh?“ küsisin.

„Ellie jah,“ ta noogutas.

„Okei,“ naeratasin talle.

„Kas see oli üks neist ähvardavatest naeratustest?“

„Ei olnud... Vist. Mida ta tahtis?“

„Keegi oli tema munadega loopinud,“ Doug naeris. „Ja ta tahtis, et ma teda lohutaks.“

„Miks sa siis juba seal ei ole?“

„Sest sina oled minuga. Ma ei saa ju lihtsalt sind jätta.“

„Aga tahaksid?“

„Annie.. palun.“

„Okei, okei,“ muigasin ja jäin tema poole vaatama, kuid pöörasin pilgu, kui ta ka mind vaatas.

Sõitsime tagasi tema juurde ning läksime kohe üles Dougie tuppa, kus ma end voodile viskasin. „Ma olen nii väsinud.“

„Ära üritagi. Meil on film vaadata ja tohutu kogus toitu hävitada.“

Ma naeratasin ja ajasin end tagasi istuli. Doug pani läpakast filmi peale ja tuli minu kõrvale voodile. Ta jäi seda enda süles hoidma, mina avasin ühe krõpsupaki.

Film oli algamas, kuid Doug vaatas ainiti mind. Ma keerasin pea aeglaselt tema poole.

„Kaissu ei taha tulla?“ küsis ta.

„Tahan,“ naeratasin ja läksin kutile lähemale, toetasin oma pea ta rinna juurde, kuti käsi oli ümber minu ja toetas mu kõhule, kus ta aeg-ajalt sõrmedega mängis, kuid ma olin peaaegu kindel, et ta ei teadvustanudki endale, et ta seda tegi.

Dougi telefon helises korra veel, ja juhuslikult oli see jälle Ellie, kuid seekord ta pani selle lihtsalt hääletule ning isegi ei vastanud talle. Üks null minu kasuks, Ellie.

Ma olin juba päris väsinud selleks ajaks, kui film viimaks lõppes. Tahtsin Dougi kaissu jäädagi, niimoodi uinuda, kuid tal olid ilmselt muud plaanid. Ta pani lambikese tagasi põlema ja siis läpaka kinni. „Annie, kuule, ma käiks duśi all.“

„Jaa, okei,“ noogutasin.

„Ole seni arvutis või midagi.“

Noogutasin. „Hästi.“

Siis võttis ta midagi sahtlitest, naeratas mulle ja läks. Mina avasin aga ta Facebooki esilehe ning vaatasin ta vestluseid, ülla-ülla, kes talle kirjutanud oli – Ellie.

Ta oli saatnud tonnide viisi kurbasid emotikone ja ta oli lisanud oma staatuseks, et tal pole üldse sõpru, keda usaldada võib.. Või siis selline draamakuninganna oli see tüdruk. Tahtsin talle midagi ülbet vastu kirjutada, aga siis oleks Doug teada saanud, seega kerisin nende vestlust ülespoole, et midagi põnevat leida. Kuigi selle tüdruku liialdused ja fantaasia olid omajagu põnevad, siis mingisugust röögatust ma sealt ei leinud.

Doug tuli varsti tagasi, bokserite väel. Jäin kogemata teda liiga kauaks silmitsema ja kutt muigas. „Tahad ka minna?“

„Ei, pole vaja.“

„Okei,“ ta noogutas. „Kas sa tahad voodisse minna või veel midagi teha?“

„Ma tahaks voodisse minna, aga kus ma hambaid pesta saan?“

„Tule,“ kutsus ta ning ma võtsin oma hambaharja. Üritasin ta tagumikku mitte vahtida, aga see selleks...

Jõudsime vannituppa ning ta andis mulle tuubi hambapastat. Hakkasime koos hambaid pesema, teineteisele peeglist lolle nägusid.

„Ou, Doug,“ muigasin, kui ma oma hambaharja ära pesin ja selle sinna kapile jätsin.

„Hm?“

„Sul on midagi..“ sirutasin ilmselt süütu käe ta näo poole, mille peale ta mind ootavalt vaatas, kuid määrisin siis hambapastat ta põsele ja hakkasin naerma.

„Annie!“ ta naeris ja torises korraga, ma jooksin ta eest ära teise tuppa. Kui ta oma näo puhtaks oli teinud, tuli ta mulle järgi, ma vaatasin parasjagu ta basskitarri, mis toanurgas vedeles.

„Sa võid seda mängida, kui sa tahad,“ ta muigas ja oli nüüdseks juba hallid dressid jalga saanud.

„Mina? Ah, ei ma parem ei hakk.. aa okei,“ muigasin ning võtsin kitarri kätte. Kuna ma sellega mitte midagi teha ei osanud, siis näppisin niisama keeli, need tegid suhteliselt õudset heli.

„Okei, ma.. jah, sinu kord,“ lükkasin selle tema poole ja ta muigas.

„Teeme natuke võimsamat häält,“ ütles ta, ühendas kitarri millegi külge ja tõmbas siis keeli, mille hääl kõlas nüüd kõlaritest ja võimas bass pani peaaegu põranda värisema.

„Wow,“ muigasin. „Mängi midagi.“

Dougie muigas ja hakkas musitseerima – ta mängis „Nothing Else Matters“ algust ja ma ei saanud jätta märkimata, kui pagana vinge see oli. Tahtsin ka osata.

„Dougie, ma tahan ka,“ muigasin.

„Tule siia,“ ta muigas ja istus voodile, mina tema kõrvale. Ta asetas kitarri mulle kätte. „Algus on hästi lihtne, sa pead mängima ainult seda esimest ja siis, neid, hoides näppe.. siin,“ ta juhatas mu näpud õigesse kohta.

„Kõvasti hoian või?“

„Nii, et keel läheks vastu seda metallist osa siin, neid kutsutakse krihvideks.“

„Okei,“ vajutasin selle õige koha alla ja tõmbasin seda keelt.

„Nüüd seda,“ juhendas ta ning lasi mul sellest järgmist tõmmata. Kordasime seda veidike kuni ma omal käel kõige kuulsamat osa mängida suutsin.

„Holy shit, Doug,“ muigasin. „Ma mängin bassi.“

Doug naeris. „Just nii.“

Tegin seda paar korda veel ning andsin siis pilli tagasi kuti kätte, kes selle ära pani, ja ka kõlarid välja lülitas.

„Nüüd läheme tudule,“ ütles ta.

„Kus mina magan?“

„Mis sa ise arvad?“ ta muigas.

„Põrandal?“

„Minu all,“ ta muigas.

„Väga naljakas,“ muigasin.

„Minu peal siis.. kaisus.“

„Okei,“ naeratasin talle ning järgmisel hetkel läksid tuled kustu.