Kaks elu: Maiko

Kõnelused vanglast

Arash kuulis kuningalt, et mingisugune kamp oli Maad röövima läinud. Nad olid üle terve planeedi suure kaose tekitanud, kuna inimestele jäi mulje, et tegu on mingisuguse kummituste rünnakuga erinevates riikides. Paanika tabas inimesi päris kiirelt ning kuningas oli rohkem kui vihane. Keegi olnud midagi nii rumalat ja mõtlematut juba aastakümneid üritanud.

Lisaks oli kuningas raevus, sest eriväel võttis nii kaua aega, et süüdlasi tabada. Keegi oleks nad pidanud juba Maal kinni pidama, kuid seda ei juhtunud, sest keegi lihtsalt ei osanud arvata, et midagi sellist üldse juhtuda võiks. Seetõttu oli reageerimisaeg nii pikk, et Krona valitseja ähvardas mõne vastutava isiku peajagu lühemaks tegemisega.

Kui süüdlased lõpuks lossi toodi ja Arash nägi, et üheks neist oli Maiko, käisid külmajudinad üle tema keha. Ta ei olnud kunagi varem kellegi teise pärast veel nii palju kartnud. Muidugi oli ta vihane, et ta poeg midagi nii rumalat olid korda saatnud, aga ta teadis, et kuningas oli halvas tujus ja karistus millegi sellise eest ei tõotanud midagi head. Ta sõber oli enamikel juhtudel rohkem kui andestav, aga see polnud selline olukord, pealegi oli kuningas lubanud, et ta ei aita enam Maikot.

Kui poisid trooniruumi sisse veeti, tammus Arash närviliselt edasi-tagasi ukse taga, et end kuidagi maha rahustada. Talle ei tulnud ühtegi head mõtet pähe, kuidas oma poega sellest olukorrast päästa. Maiko oli rikkunud kõige tähtsamaid seaduseid, mis olid juba sajandeid püsinud ning ei paistnud sellest isegi natukene häiritud olevat.

Kunagi polnud maagia kasutamine Maal keelatud olnud. Magiaanid võisid kasutada loitsu, et nende võimed Maal alles püsiksid, isegi kui nad tavaliste inimeste kombel Maal elasid. Samas inimesed said aru, et nad on teistsugused ja kuigi mõnda neist austati ning nende võimed aitasid paljusid, peeti ülejäänud osa hirmsaks ja ettearvamatuks. Inimesed kartsid magiaane ning seetõttu kiusati neid taga ja tapeti ilma ühegi mõjuva põhjuseta. Muidugi selline käitumine pani magiaane end ohustatult tundma ning nad vastasid inimeste käitumisele sellega, et panid neile loitsu peale või kasutasid oma võimeid, et nende elu ära rikkuda ja nii edasi. Kui selline käitumine mõlemal poolel hakkas juba üle igasuguste piiride minema, otsustas Krona valitseja maagia kasutamise Maal ära keelata. Inimesed ei tohtinud Maagiast midagi teada. Aja jooksul sai maagia kasutamine Maal müüdiks ning inimesed hakkasid võluvõimeid kõigest muinasjutuks pidama. Ja nii oli see planeeritud ka jääma, kuni see üks poiste kamp kõik ära rikkus.

*

Niipea kui valvurid olid poisid ära viinud, astus Arash trooniruumi sisse, kus kuningas veel endiselt oma troonil istus. Ta oleks nagu teadnud, et tema turvalisuse ülem kavatseb koheselt midagi nõudma tulla.

"Arash, ma ei taha seda kuulda," ütles valitseja enne, kui Arash suu lahti jõudis teha. „Minu otsus on tehtud ja ma ei kavatse ümber mõelda. Ka minu kannatustel on piir. Ta rikkus Maagia kõige tähtsamaid seadusi. 115 aastat on veel vähe talle, arvestades kogu tema käitumist siin," vastas kuningas väga kuninglikult oma troonil istudes, mis paratamatult tekitas Arashis tunde, et ta oleks pidanud põlvili laskuma, kuid ta ei teinud seda.

"Aga ta on kõigest väike poiss." Maiko karistust kuuldes jäi tal korraks hing kinni. See oli väga pikk aeg ja kuningas ei paistnud sugugi muretsevat selle pärast. Samas miks ta oleks pidanud seda tegema?

"Just täpselt! Ta on kõigest väike poiss ja vaata, milleks ta võimeline on. Kes teab, mida ta teeb, kui ta vanemaks saab. Ta on ohtlik kogu Maagiale. Vangla on parim koht tema jaoks - seal on tal raske suuri jamasid korda saata. Vähemalt selliseid jamasid, millega mina tegelema pean. Nagu sinu poeg oleks ainukene maailmas, kes minu tähelepanu väärib."

"Palun, majesteet, mõelge selle peale. Ta suudab olla hea, kui ta olla tahab," ütles Arash vaikselt, kuna sõber hirmutas teda päris palju sellel hetkel.