Kaks elu: Maiko

Reis

August hakkas juba lõpupoole jõudma, kui isa minu töögraafikut ootamatult muuta otsustas. Tuli välja, et kuninglik perekond otsustas minna reisile riiki nimega Hispaania, mis tähendas tervet nädalat tööd, kuna Maal reisimine polnud nii lihtne kui Maagias. Esialgu pidi mul lihtsalt vaba nädal olema, aga kuna ihukaitsja, kes pidi tööl olema, oli mõned päevad tagasi esimest korda isaks saanud ja tundus õel teda oma perekonna juurest nii pikaks ajaks eemale tirida, seega pidin tema asemel nädalaks tööle minema. Mulle hakkaski tunduma, et mul oli augustis kuidagi kahtlaselt palju vaba aega.

Ma olin kergelt huvitatud muudes Maa paikadest, aga mitte nii palju, et sellepärast nädal aega järjest tööl olla. Lisaks mind häiris, et pidin isaga koos väga lähestikku töötama, aga mul ei jäänud muud üle kui see kuidagi üle elada.

Kogu selle reisi planeerimine oli tegelikult huvitav kogemus, kuna juba alustuseks ei saanud me lennukiga lennata, sest nähtamatutele tegelastele keegi pileteid ei müü. Sama lugu oli ka hotelliga. Seal juures sain teada, et Lõuna-Hispaanias asub üks hotell, mis on spetsiaalselt mõeldud magiaanidele, kes on otsustanud alustada oma elu Maal või siis lihtsalt veedavad seal puhkust. Selle omanikeks olid kunagised magiaanid, kes oli Maa elu täiesti omaks võtnud. Nüüd jagasid nad pooled toad inimestele ja pooled magiaanidele, seega saime seal rahulikult ööbida koos kuningliku perekonnaga.

Lennuprobleemi saime ka lahendatud. Selleks kasutas kuningas loitsu ja tegi nende Maa kodust maagilise ukse otse hotelli, seega meie saime otse minna, samal ajal kui kogu kuninglik perekond pidi umbes neli tundi lennukiga lendama ja seejärel veel bussiga umbes tund aega sõitma. Kõik see vaid mingi totra saladuse nimel, mis olnud isegi väärt hoidmist.

Läksin koos nelja teise ihukaitsjaga läbi maagilise ukse hotelli kuninglikku perekonda ootama ja veenduma, et kõik oleks turvaline. Lisaks oli veel viis valvurit, kes pidid veenduma, et kõik ikka rõõmsalt lennuki peale saavad. Nagu see ei oleks juba niigi ilmselge olnud.

Lisaks ei tahtnud kuningas muidugi, et ükski magiaan teda või tema naist ära tunneks. Nad pidid olema kõigest rikas perekond puhkusel või midagi sellist, mis seletaks kogu ihukaitsjate hulka. Selle jaoks tegi kuningas veel ühe loitsu, mille eesmärk oli sõna otseses mõttes segadust tekitada. Magiaanid võisid talle otsa vaadata, aga kui nad oleksid pidanud kirjeldama, milline ta välja näeb või kes see on, keda nad vaatavad, poleks nad suutnud seda teha.

Ma ei tahtnud teada, kuidas kuningas kavatseb selgitada asjaolu, et tema ja ta naine on magiaanid, keda näevad ka inimesed ja samas nende lapsed ei tea Maagiast midagi ja isegi ei näe oma ihukaitsjad. Õnneks mina ei pidanud sellise kaose eest vastutama, seega ei üritanud ma ka pikemalt oma pead sellega vaevata. Arvestades laste entusiasmi kogu ettevõtmise osas, polnud see kindlalt esimene välismaareis, kus nad käinud olid ja varasemalt paistis kõik olevat korda läinud, seega eks nad tõenäoliselt teadsid, mida nad tegid.

Ma olin endiselt täiesti seletamatul põhjusel halvas tujus, nähvasin kõigile ja tüdinesin kõigest väga kiiresti. Lisaks olin üldiselt ebaviisakas ja osavõtmatu, mis sellisel kuningliku perekonna puhkusel ei tulnud mulle eriti kasuks. Melissa ja kaksikud paistsid reaalselt õnnelikud, et minust mõneks ajaks eemale said. Ma ei olnud eriti tore kodus olnud, kuigi ma üritasin enamiku ajast oma toas või üldse kusagil mujal veeta, sest ma teadsin, et vihastan lisaks endale ka kõik teised välja.

Ka mu õudusunenäod ei olnud mind jätnud, mistõttu olin pidevalt unine ja see tegi mu tuju veelgi halvemaks. Pealegi nägi pidevalt ainult ühte ja seda sama unenägu. Ma olin ühes tühjas hämaras mustade seintega ruumis, kus ei olnud ühtegi mööblieset. Seal polnud ka ust ega aknaid, seega meenutas see pigem musta kasti. Läbikäikude puudusest olenemata, käisid kõik, keda ma tundsin, järgemööda sellest toast läbi ning rääkisid mulle kui kohutav ma olen, milline pettumus ma olen, lugesid ette kõik mu vead ja kõik mu halvad teod, karjusid, sõimasid ning lõpuks jätsid mu üksi sinna ruumi kinni, kuni ma lõpuks üles ärgates sealt välja sain.