Keelatud säde

2.Viha

Valisin endale kapist riideid, otsustasin dressipükste ning topi kasuks. Vahetasin riided ära ning hakkasin endale õrna meiki tegema, kui ühtäkki vanemad taas sisse marssisid.

"Võiks koputada nagu" laususin tusaselt neile. "Kuhu iganes sa end sätid, siis sinu kurvastuseks võid lõpetada, sa ei lähe siin välja". Olin segaduses hetkeks. "Eee mis mõttes nagu?" laususin pahaselt vastu. "Otseses!" käratas isa.

Ema otsis kapist mu kohvrid ning hakkas mu asju sinna viskama, olin väga segaduses. "Äkki seletaksite" lausin tusaselt. "Sa lähed tädi Luisa juurde nüüd elama. Äkki uus keskkond suudab sind muuta, uus elu, uued inimesed ja nii edasi" vastas ema tasasel häälel.

Ma seedisin öeldut ning mu sees kerkis nagu hunnik viha. "Te ei saa mulle nii teha, mu sõbrad on siin, tädi Luisa elab nii kaugel!" käratasin vanematele. "Sellele oleksid pidanud siis mõtlema kui end igapäev maani täis jõid ning narkootikume tegid, need ei ole sõbrad sul!" ütles isa rangel toonil mulle.

Mõne hetke pärast saigi emal mu asjad pakitud, ma kategooriliselt keeldusin liikumast, kuid nad tirisid mu autosse.

Algas pikk sõit tädi Luisa juurde, ta elab üle kolmesaja kilomeetri kaugusel, ehk üle kolme tunni auto sõitu.

Tegelikult mul ei ole tädi Luisa vastu midagi, nooremana ma ikka käisin väga tihti tal külas, kuid suhtlen sealt ainult samal tänaval elava Gretega, kellega ei ole enam ammu suhelnud.

Mõtlesin endamisi edasi, ning ei hakka valetama minus kerkis hirm, ma olin seal külas käinud ja teadsin, et tulen alati tagasi koju, kuid nüüd pean peaaegu terveks suveks sinna jääma.

Ometi rahustasin end mõttega, et ka Grete elab seal ja ma ei ole teda pea aasta aega näinud ning me ei ole nii palju suhelnud enam. Kaalusin kas kirjutada tüdrukule, et kolin sinna aga olin endast ikka veel väljas ning olin üsna kindel, et ma ei taha täna enam kellegiga rääkida. Asetasin pea vastu klaasi ja vajusin unne, üks kõrvaklapp peas.

Mõne tunni pärast ärkasin ema raputamise peale ülesse, ning avasin vaikselt silmad. Kell on juba neli õhtul, astusin autost välja ning isa võttis autost mu kohvrid ja uksepeal ootaski juba tädi Luisa, kes mind kallistama kukkus.

Suundusime tädi Luisa järel tema suurde tuppa, kus ootas ka tema mees Andres, kes samuti teretas meid. Enne vanemate ära minemist, vanemad tänasid tädi ja tema meest ning tegid mulle kalli ja asusid koju teele.

"Tule ma näitan sulle su tuba" lausus tädi, kõndisin tema järel trepist ülesse ning avasime ukse ja vau siin on nii palju muutunud. "Sea end kenasti sisse siin" lausus tädi naeratades. "Aitäh" laususin talle viisakalt ja sulgesin ukse.

Hakkasin enda riideid kappi laduma, ning sättisin ka enda meigiasjad laua peale. Panin kõik kenasti ära ja ka siin on õnneks tubades enda wc-d ning vannitoad.

Laskusin sellili pikali suurde voodisse ning vajusin mõtlema. Siin ei ole tõesti viga, kuid olen ikka veel enda vanemates nii pettunud, et nad mu ära saatsid.

Mu mõtted katkestas uksele koputus, Luisa avas ukse. "Sulle on külaline kes soovib sind kangesti näha" lausus tädi positiivselt. "Kes?" küsisin. Ning siis kargas Grete uksest sisse ning tädi jättis meid omavahele. Kallistasime ja Grete istus minu juurde.

"Olen pettunud, et sa mulle ei öelnud, et sa siia tuled, me pole ju sada aastat näinud, kauaks sa jääd" küsis ta rõõmsalt. "Sorry kõik käis nii kiiresti ja ei jõudnudki, jäängi siia kuna vihastasin vanemad välja" laususin talle.

"Sina vihastsid välja? Whaaat neiu kuidas?" küsis neiu naerdes minult. "Ütleme nii, et ma läksin pool aastat peasegu igal õhtul täis peaga koju ning vanemad tulid mulle hommikul moraali lugema, kuid ema leidis kogemata mu pükste taskust veel narksi ja jah" laususin.

"Vau no ma olen täiesti pahviks löödud, et sina jood, viimati kui nägime olid ju täiesti korralik. Muidu olin mina see peoloom ja sina korralik" lausus neiu imestunud näoga kuid itsitades. "Aeg möödub ja kõik muutub" muigasin.

"Aga teisest küljest appi mul on nii heameel, et sa siin oled, pealegi sa mulle parima sõbranna eest" lausus ta väga õnnelikult. "Samad sõnad sulle" ütlesin tüdrukule naeratades.

"Kuidas sul muidu läinud on?" küsis neiu. "No ma ei tea hästi ma arvan ja sul?" vastasin naeratades. Küsimus mida ma ei tahtnud kuulda..

"Aah tead nagu ikka suht hästi, muide mul on meile üks plaan" lausus neiu salakavalalt. "Milline?" küsisin mõtlikult.

"Täna toimub pidu ühes kohas lähme sinna, usu see tuleb mega raju" itsitas ta. "Tulekin meeleldi aga ma arvan, et mu vanemad rääkisid tädiga, et ta mind ööseks kuskile ei laseks" laususin. "Jäta see minu hooleks beib" itsitas neiu edasi.