Keelatud säde

17.Salapärane tundmatu

"Jumal mis sasipundar täna toimub, kõige pealt arvasime, et te Lucasega suhtes, siis kammis Keity ära ja nüüd mingi creepy tekst" lausub Chris hämmingus olles.

"Sitakott julged kirjutada, siis julge nägu näidata" karjub Lucas üle maja, kuid tulutult..

Lucas tuli mu kõrvale ja tegi mulle kalli ning sosistas mulle. "Ma luban, et kes iganes see ka ei oleks, ma saan ta kätte".

Ma tundsin end väga kehvasti ja Lucas sõnas teistele, et viib mu koju. Muidugi me kõndisime tema juurde tegelikult, kuna ma ei julgenud üksi jääda.

Teel Lucase juurde rahunesin taas maha kuna värske õhk tegi imesid.

Tema juures läksime voodisse pikali ning ta haaras mu enda kaissu, ta suundus ühe käega alla ning õrnade liigutustega hellitas mu kliitorit. Ta lükkas enda sõrmed minusse.

Mõtted mis kõndisid nagu edasi tagasi mu peas ennist on kõik kadunud. Ta keeras mu näoga enda poole ja tugevalt enda vastu.

Ta jäi midagi vaatama, vaatasin ta silmi ja sain aru mida ta nägi, mu armid, mille olin ka ise ära unustanud särgi alt ja jalgadelt. Kuna toas põles voodi kõrval tuli, olid seekord need nähtavad.

Ta silitas üle nende, ning vaatas mulle sügavalt silma. "Nende värdjate pärast, kes sinuga nii tegid?" küsis Lucas ettevaatlikult.

Noogutasin talle arglikult, et jah.

"Tibu kõik on korras, mul on kahju, elu on sinuga karm olnud. Kui ma neid näeks ma peksaksin nende kõigi nöod sisse selle eest mida tegid" lausus Lucas.

Lõpuks me uinusime üksteise kaisus sügavalt unne.

Hommikul ärkasime veidi aega tagasi ning istusime ikka veel voodis.

"Tellime täna ka vist süüa hommikuks" naeris Lucas

"Ma arvan ka" naersin vastu talle.

"Nii, mis mu tibu soovib" küsis Lucas naeratades.

"Hmm, hmm appi ma ei tea" naersin talle, mille peale Lucas tegi targa näo pähe ning hakkas midagi valima.

"Tellin meile kana tortillat ja friikaid, ning kaks apelsini mahla. Kas midagi veel?" küsis Lucas

"Ei ole midagi vaja" ütlesin ning siis ootamatult kiljatasin "Oota!! šokolaadi sõõrikuid ka" naersin talle.

"Teeme nii, mitu?" küsis Lucas.

"Mm 2" vastasin.

"Sa sööd nii vähe ma tellin 6" naeris ta ning ei lasknud mul vaielda, näidates, et juba tellis.

Ootasime 15-20 minutut kuni toit saabus ja asusime sööma, lõpetasime söömise ning korjasime prahi kokku ja viskasime ära.

Istusin tema kõrvale tagasi ning rääkisime veidi omavahel. Lõpuks viis ta mind autoga koju, maja ees suudlesin teda ja läksin tuppa.

Läksin istusin suurde tuppa diivanile ning panin teleka tööle, kostus sms-i hääl ning võtsin telefoni enda kätte. Jälle see sama salapärane tundmatu, avasin vestluse.

Tundmatu

Ma soovitaksin sul ettevaatlik olla, eriti Lucasega. Sa ei kujuta ettegi mis mäng su selja taga toimub. Sinust ei jää midagi järele!

Kohkusin, kes see on? Miks ta kirjutab mulle koguaeg? Miks kõik hoiatavad mind, mille eest? Ohkasin, nii palju küsimusi millele vastuseid ei ole.

Tegelikult aiman, et selle taga võib Keity olla kuna ta ju tahaks minu asemel olla, et saaks koos Lucasega olla.

Juba homme tulevad tädi ja onu tagasi, ning ikka veel on vist vanemad mu peale kurjad, kuna siiani ei ole nad minuga ühendust võtnud.

Ma ei ole enam enda vana seltskonnaga suhelnud, ning hoian end nüüd ka narkootikumidest eemale, kuna ma ei soovi sõltuvust.

Ainus sõltuvus mis mul hetkel on kannab nime Lucas, olen nii armunud, ta muudab mu õnnelikuks.