Keelatud säde

56.Segadus

Ärkasime Lucasega varakult ja plaanime täna Chrisi juurde minna, sinna tulevad veel Carmen, Grete, Sten, Raul ja Lisete.

Tegelikult see plaan tuli väga ootamatult aga kuna Chris kutsus ootamatult siis otsustasime, et lähme täna. Me ei ole omavahel kõik pikka aega näinud.

Oleme terve päeva tegelenud koduste toimetuste ja töödega. Nüüd vahetan riideid, panen selga punase ümber keha oleva kleidi ning jalga punased kontsa kingad, peale musta värvi jaki mis sobib ideaalselt minu riietusega.

Hakkasime Lucasega Chrisi maja poole kõndima kuna Chris otsustas peo teha siis ei saaks me enda autoga minna ning väljas on väga ilus ilm.

Kõndisime käsikäes ning õigepea jõudsimegi kohale. Chris ja Carmen avasid rõõmsalt ukse ning suundusime elutoa poole.

Neiud tormasid mind kohe kallistama ja poisid Lucasega kätt suruma tervituseks. Istusin tüdrukute juurde.

"Me pole nii ammu näinud, kuidas teil läinud on?" kilkas Carmen rõõmsalt.

"Oh, meil on pigem hästi läinud eriti viimasel ajal, ja teil naised?" naeratasin.

"Meil Chrisiga on ka megalt läinud" naeris Carmen.

"Ja meil on ka okei oleme Rauliga nagu väga noored kes äsja armunud" naeris Lisete.

"Ja mind te teate küll, punume Stenniga enda pesa ja kõik hästi" naeris Grete

"Väga hea kuulda, et teil kõigil hästi on" naeratasin neidudele.

"Neiud vabandage aga ma tulin Sofile jooki tooma" segas Raul meid naerdes.

"Aitäh, mis see on?" naersin

"Ahh tavakas, viina kokteil" naeris ta.

"No ma tänan, siit jälle enda jalgade peal ära ei jõua" naljatlesin.

"Nagu ikka minu peod" karjus naerdes Chris vahele.

Lõime klaase kokku ning alustasime joomist, kui mu kokteil sai otsa siis võtsin aina juurde ja juurde.

Nagu ikka möödus aeg justkui linnu lennul ja olime kõik juba väga joogised.

"Huvitav kus Lucas on?" küsisin tüdrukutelt, kui mu silmad ei leidnud Lucast.

"Küllap suitsul või üleval" naljatles Carmen

"Olgu, ma pean vetsu minema" naersin

"Ohh sama, ma tulen kaasa" naeris Lisete.

Suundusime Lisetega üles korrusele, pea käib kergelt ringi mis annab märku, et oleme väga palju joonud täna. Jõudsime trepist ülesse ning vetsuni.

Astusime Lisetega koos vetsu, lasin Lisetel esimesena minna ning korrigeerisin seni enda meiki.

Kui lõpetasime suundusime välja. Mulle tundus, et kuulsin Chrisi külalistetoast Lucase häält.

"Oota, ma kuulsin Lucast vist" sõnasin Lucast.

Naeratasime ja suundusime toani avasin ukse ja jahmusin. Keity istus Lucase süles ning ta lükkas ta kohe maha ja kõndis minuni.

"Kallis, see ei ole nii nagu tundus ta ise tuli ja ajasin ta eemale koguaeg" lausus Lucas.

"Värdjas, sa rikkusid kõik ära jälle" karjusin ja lükkasin ta endast eemale.

"Mis sul viga on?" ütles Lisete tõredalt Lucasele.

Tormasin trepist alla ja Chris ja Carmen kõndisid mulle vastu.

"Mis juhtus, kus sa lähed?" küsis Chris.

"Minema siit, Lucas on üleval" laususin.

Võtsin enda koti ja kõndisin kaugemale ning varsti jõudsin hotellini. Registreerisin ennast sisse ning suundusin enda toani.

Viskasin koti maha ja viskasin ennast voodile pikali, uskumatu, kui me ei oleks sisse astund Lisetega siis nad oleksid suudelnud. Kuidas ta võis mulle niimoodi teha.

Mõtteid jooksis aina rohkem peas, kuulsin telefoni helinat ja helistajaks on muidugi Lucas. Otsustasin siiski vastata.

"Palun kuula mind ära Sofi" lausus Lucas

"Mida on mul veel kuulata? Sa ütlesid, et lükkasid ta eemale aga kui me poleks tuppa astunud oleksite te suudelnud!" ütlesin tõredalt.

"Kallis ausalt mitte midagi sellist ei olnud ega oleks tulnud, sa ju tead, et see inimene proovib meid iga hinna eest tülli ajada" sõnas taas Lucas.

"Jah see õnnestus tal või teil" laususin talle.

"Kus sa oled? Kodus?" küsis Lucas.

"Ei, ning ei tule koju. Lase mul olla lihtsalt" sõnasin talle.

"Ma armastan sind Sofi" lausus Lucas murelikult.

"Jamh, ma lähen magama head ööd" sõnasin talle ning lõpetasin kõne.

Pean seda kõike seedima ning hommik on õhtust targem. Sättisin end voodisse ning kustutasin tule.

Õnneks kannan laadijat endaga peaaegu igalpool kaasas seega panin ka enda telefoni voodi kõrvale laadima ning uinusin.