Keelatud säde

51.Meie uus elu

On lõuna aeg ning eile me ei teinudki midagi erilist, ütlesime ka Lucase emale uudist kes muidugi rõõmustas samuti. Tädi ja ta mees ka teavad ja see ongi kõik peale meie.

Lucas hellitab mind eilsest saadik nagu väikest last, küsib kas mul on äkki millegi kindla isu, ei lase mul üle pingutada ja nii edasi.

Tegelikult on see kõik väga armas, poleks kunagi uskunud, et armun Lucasesse ja saame lapse, et oleme ühine perekond aga olen õnnelik.

Lucas on hetkel poes ja mina pikutan, hoian kätt kõhul ja muigan, mõtlen, et minu sees kasvab üks pisipõnn, meie beebi. Hakkan juba kiinduma iga hetkega aina rohkem.

Kuulsin ukse häält ja Lucas jõudiski, kiirustas vist väga kiiresti meie tuppa ning ladus mulle voodisse šokolaadi ja saiakesi ning pirukaid.

"Ma ei teadnud mis isu teil on seega võtsin nii soolast kui ka magusat, või äkki hoopis soovite midagi muud? Ma võin uuesti minna poodi" sõnas Lucas.

"Kallis, kõik on super hästi ma ju ütlesin, et ei oleks olnud vaja" naersin talle.

"Aga kohe kui mingi isu on siis ütled eks" sõnas Lucas.

"Jaa kallis" naersin.

Lucas istus mu kõrvale ja hakkasime sööma, taas on meie ees meie linna kõige parema kohviku maitsed ja need on võrratud. Lõpetasime söömise ja pikutasime üksteise kaisus.

"Meie uus elu" muigas lugas ja pani enda käe mu kõhule.

"Ühine perekond" naeratasin.

Lucas pani enda näo mu kõhu juurde ning käe kõhule.

"Tere pisike, tead su emme on väga kaunis naine ja emme ning issi armastavad sind väga palju" muigas Lucas

Tõmbasin Lucase enda juurde ja suudlesin teda.

Pikutasime ja rääkisime niisama juttu, Lucase telefon helises ja ta pani selle eemale, nägin, et Chris helistab ja ütlesin, et ta võib ju vastata.

"Jaa" sõnas Lucas.

"Kuule ma ei usu, et me tuleme hetkel, Sofi ei tunne ennast väga hästi hetkel, mõni teine kord ehk?" sõnas Lucas.

"Kallis me võime minna värske õhk teeb head" naersin talle.

"Okei me ikka tuleme, näeme davai" naeris Lucas ja lõpetas kõne.

"Oled kindel, et jaksad tibu?" küsis Lucas.

"Mhm" kinnitasin talle.

Panin endale dressipüksid jalga mida tavaliselt ei kanna väljas, pigem teksasid aga mu kõht on tundlik kuidagi seega dressid on mugav lahendus.

Selga panin punase õlapaeltega särgi ning musta värvi lühikese kardigani. Tõmbasin endale parka selga ja jalatsid jalga ning läksime välja.

Jalutasime rahulikul kõnnil Chrisi juurde, tee peal nautisime ilma, ning rääkisime enda jutte. Umbes viisteist minutit kõndisime ja koputasime uksele ning Chris avas ukse.

Läksime suurde tuppa ja neiud kallistasid mind, istusin Lucase kõrvale.

"Lucas ja Sofi ma loodan, et meil mingit tüli ei ole, ma kartsin, et õhtu läheb metsa aga ma ei arvanud, et Keity nii segi läheb" sõnas Karl.

"Kõik on okei" sõnasin talle.

"Kui Sofi ütleb, et on korras siis on minu poolt ka korras" lausus Lucas.

"Ei aga see oli sitaks kõva kui Keity nina veriseks lõid ja kui ta välja visati" naeris Lisete.

"Oli oli" muigasin

Raul läks korraks kööki ja tuli tagasi šampusega.

"Joome ka veidi" naeris ta.

"Tänan ei, ma ei soovi" naeratasin.

"Ma ka ei soovi" lausus Lucas.

"Ah, karsklasteks hakkasite või pikk pohmell teil?" naeris Raul.

Vaatasime Lucasega üksteisele hetkeks otsa ning noogutasime.

"Tähendab ma ei tohi juua isegi kui tahaksin" muigasin talle.

"Mis mõttes? Juhtus midagi?" küsis Grete

"Ma sain teada, et olen rase. Me saame lapse" laususin ja naeratasime Lucasega.

"Midaa??Appi palju õnne" kilkas Grete.

"Kes oleks võinud arvata, et esimesena meist saab Lucasest papa, õnne teile" naeris Chris.

"Kui kaua juba?" küsis Lisete.

"Kuues nädal" vastasin

"Aga kõik on korras ikka? Sa ju uuel aastal jõid?" küsis Raul.

"Kartsin isegi, et midagi valesti aga kõik korras" vastasin naerdes.

"Täitsa lõpp, võtame meie nende eest ühe klaasi siis" naeris Raul kes oli siiani hämmingus.

"Minu poolt ka õnne teile" lausus Karl.

"Täname" vastas Lucas naeratusega.

Istusime umbes tunnike siin ja see aeg möödus ruttu, siis siiski soovisin koju minna kuna tundsin end väsinult, muidugi ka teised mõistsid mind ja ei pahandanud.

Lucas tellis meile takso ja sõitsime meie maja ette, maksime arve ja läksime tuppa.

Õhtul

Päeval tegin kahe tunnise uinaku kuna olin nii väsinud ja pealegi see mõjus hästi mulle. Nüüd sätime taas end Lucasega voodisse ning ta võttis mu kaissu.

"Head ööd teile, armastan teid" sõnas Lucas õnnelikult.

"Meie sind ka" naeratasin.

Lucas silitas enda käega mu kõhtu mõnda aega ning siis paitas mu pead ja muidugi uinusin tänu sellele ruttu. Enda kõige armsama käte vahel.