Keelatud säde

31.Murtud

Sofia POV

Olen Hispaanias nüüd, tädi Luisa ja Andrese korteris mis neil on puhkuste ajaks. Ma põgenesin jälle kõige eest.

Telefon ainult väriseb, pidevad kirjad Lucaselt, Gretelt, Carmenilt ja Chrisilt. Lucas ka helistab palju, kuid siiani lükkan ta kõned kinni ning ei soovi talle enam vastata.

Ma uskusin temasse ja armusin temasse aga tema jaoks oli see ette planeeritud mäng, ta reetis mind. Chris pidi kindlalt teadma sellest kuna hoiatas mind korduvalt aga kas ka Grete teadis?

Olen lihtsalt murtud ja katkine, see viis mu täiesti rivist välja kui loll ma sain olla ometi.

Pakkisin enda asjad lahti ja panin need kappi, mu mõtted katkestas järjekordne telefoni värin. Vaatasin ja Grete helistab.

Mõtlesin hetke kas talle vastata või ei aga see on ainus võimalus, et teada saada kas ka tema reetis mind. Seega otsustasin vaevu vastata.

"Mida?" küsisin ükskõikselt.

"Sofi lõpuks ometi, ma olen terve aeg proovinud sind kätte saada, ma muretsen ju. Miks sa mind eirad? Ma vannun sulle käsi südamel kõige nimel mis mulle üldse kallis on, et mina ei teadnud sellest midagi, ma läksin Stenniga sealt kohe minema peale sinu lahkumist. Kus sa oled? Käisin su juures aga su tädi ütles, et ta ei tea kus sa oled" ütles Grete kurvameelselt.

"Olgu, ma lihtsalt ei soovi hetkel kellegiga rääkida ja ma olen kaugel, keegi ei teagi kus ma olen" laususin kiirelt.

"Kas sa tuled tagasi?" küsis Grete vaiksel häälel.

"Mitte nii pea, võibolla kunagi. Ja mida sa üldse sellest kõigest arvad? Sina ju ka hoiatasid mind?" laususin talle.

"Jamh hoiatasin aga see oli algul, kuid hiljem ma arvasin, et Lucas ongi muutunud kuna nägin, et hoidis ja kaitses sind iga hinna eest. Ma ei oska midagi eilsest arvata, see kõik oli lihtsalt katastroof. Lucas küll oli endast väljas aga nomh ma ei tea.." lausus Grete.

"Ta oli endast väljas, et tema plaan paljastati. Praegu ma lõpetan anna andeks tsau" sõnasin talle.

"Tsau, luba et sa vastad mulle ikka" lausus Grete

"Mhmh..." ümisesin ja lõpetasin kõne.

Viskasin enda telefoni käest ja tahest tahtmatta mu silmad täitusid taas pisaratega, ta lihtsalt lõhkus mu ära aga ma olin nii pime ja mulle tundus, et ta oli siiras.

On õhtu ja otsustasin, et teen endale ühe kohvi enne magama jäämist kuna lend siia kestis kaua ja on juba õhtu.

Vaatasin köögis kohvi ja otsustasin siiski alkoholi kasuks, taas arvan, et see tervendab mind ja muudab mu valu ja tunded olematuks.

Avasin rummi pudeli ja ei teinud endale kokteili vaid jõin otse pudelist, vahepeal klaasist mahla lonksu peale võttes.

Kui tavaliselt alkoholiga aeg lendas nagu linnulennul siis nüüd oli mul hoopis tunne, et aeg on seisma jäänud ning ka mina olen seisma jäänud.

Ma ei hooli enam hetkel millegist, kaanisin endale peaaegu pool pudelist alla ja jätsin pudeli kapile. Suundusin magamistuppa ja lihtsalt laskusin voodisse pikali.

Sulgesin silmad aga mul jookseb silmade ees eilne õhtu, kui seda videot vaatasin. Kõik need näod ja inimesed mu kõrval, kuradi Lucas.

Avasin silmad ja vaatasin ta viimaseid kirju, minus plahvatas viha ja tahtsin talle vastata.

Lucas

Palun ütle, et sinuga on kõik korras...Sa ei vasta mulle. Anna andeks mulle, ma olengi üks suur värdjas aga sa pead mind kuulama tibu

Lucas

Palun vasta, ma vajan sind, sa pead mind kuulama tibu.

Mina

Sa oled uskumatu inimene, sa reetsid mu ja ma türa uskusin, et sa olid siiras. Käi perse Lucas, ma vihkan sind!!!