Keelatud säde

52.Poputamine

Minu iivelduste kõrvalt on möödunud juba kuu aega, ühtlasi mul on juba kümnes nädal, kohe-kohe saab tegelikult üheteistkümnes nädal. Iiveldus on endiselt aga mitte väga hull. Ka erinevad söögi või muud lõhnad ajavad tihti iiveldama.

Minu suureks üllatuseks on mul selline pisi kõhuke juba ees, arvasin, et selle jaoks on vara veel aga ema ja arst kinnitasid mulle, et see on kõik normaalne ja mõnel inimesel pidigi varakult raseda kõhtu märkama.

Mis ma ikka räägin, tegelikult see kõht on nii armas ja ma vist võiksingi seda vaatama jääda ning paitama.

Ja Lucasest saab kindlasti suurepärane isa, ta on nii palju end muutnud ja ma ei oskaks temast paremat isa ja ka kaaslast üldse soovida elult.

Temast rääkides, siis just ta jõudis koju poest, soovisin apelsinimahla ja õuna. Lucas tõi asjad mulle tuppa ja tuli ka ise minu kõrvale.

"Kui ma lõpetan siis kas sa viitsiksid mu tädi juurest läbi jalutada koos minuga? Tädil ja emal vaba päev, tahaksin näha neid" uurisin Lucaselt.

"Muidugi võime minna, tahad värsket õhku, et jala?" küsis Lucas.

"Oo jaa" nõustusin temaga.

Sõin enda õuna lõpuni ning jõin veidi mahla, siis tõusin voodist ning tõmbasin endale jalga dressipüksid ning selga punase valgega pluusi. Panime jalatsid jalga ning hakkasime kõndima.

Jalutasime rahulikult, kuna ma ei jõudnud kiirustada ja pealegi väljas on ilus talvine ilm, lumi on maas ning puudel nii kaunilt, samas ei ole väga külm kuna väljas on päike.

Jõudsime lõpuks tädi maja ette ning lasime kella, rõõmus ema tuli meile ust avama. Võtsime saapad jalast ning joped seljast ja kõndisime suurde tuppa.

"Nii tore, et te tulite" tervitas meid rõõmus Luisa

"Ja see kõht mis end näidata soovib on ka nii armas" naeris ema.

"Ma tänan" naersin talle.

"Lucas kuidas siis Sofi isudega on? Kas juba pead poodidesse iga väikse aja tagant jooksma" naeris tädi.

"Väga palju ei pea, kuna ma ise tassin koju erinevat kraami" naeris Lucas.

"Jah ta poputab mind nagu printsessi" naersin vahele.

"Aga nii peabki ju" naeris ema.

"Kuidas su üldine enesetunne on?" küsis tädi minult.

"Mõnes mõttes parem kuna ma ei jookse enam oksendama iga väikse aja tagant aga samas erinevad lõhnad ajavad iiveldama ikka, mõnel õhtul kõht kuidagi imelik ja igas asendis nii ebamugav, et ei suuda uinuda" sõnasin neile.

"Eks see kõik on uus su keha jaoks ning pealegi esimene, sellepärast tunnedki nii kõhus vahepeal. Kui ma sind ootasin omal ajal siis oli ka varakult mul juba kõhtu näha ja tundsin varakult juba kõhus krampide tunnet või midagi sellist, kui juba kasvasid kõhus siis ikka siplesid korralikult seal, et tõmbas vahepeal hinge kinni mul" naeris ema.

"Marjanne aga märkad noored on kuidagi nii täiskasvanulikud ja rõõmsad" itsitas tädi.

"Õige ka, mul on heameel teie üle" lausus ema meile rõõmsalt

Kell on taas möödunud suure kiirusega ja oleme peaaegu kaks tundi siin juba olnud. Hakkasin väsima ning hakkasime Lucasega koju liikuma.

Ema viis meid autoga ära ning üsna kiiresti jõudsimegi meie maja ette, tegin emale kalli ja läksin koos Lucasega meie korterisse.

Võtsin saapad jalast ja jope seljast ning läksin riideid vahetama, õigemini panin Lucase särgi endale selga kuna see on suur, pükse ei pannud kuna tahtsin kõhule ruumi anda.

"Vaatama filmi?" küsis Lucas muigega

"Jaa" naeratasin.

"Okei ma toon köögist mingeid snäkke ka ja siis alustame" naeris Lucas.

Nõustusin ja istusin diivanile. Natukene rämpsu võib kah süüa vahepeal. Lucas tõi lauale krõpse ja dipikastet, samuti juurvilja vaagna koos dipikastmega mis on ka üks lemmikuid mul. Tõi mulle mahla ja šokolaadi ka.

Lucas istus minu kõrvale diivanile ja pani meile pleedi peale, toetasin end vastu teda ning ta pani mingi komöödia mängima.