Keelatud säde

30.Tõde

Tunnike möödus üsna kiiresti ja kõigil oli hea tuju, naersime, kuid ühtäkki jäid kõik vait. Karl ja Keity ilmusid siia, nad võtsid istet.

"Mida teie siin teete, minge ära" lausus Grete.

"Kohe lähme kui avame Sofia silmad, palju õnne ka sulle" naeratas Karl mulle.

Olin segaduses vaatasin Lucast, kuid tema nägu muutus aina närvilisemaks ja kurvemaks.

"Karl ja Keity palun" sõnas Lucas, kõik vaatasid meid ja ma ei saanud enam millegist ära.

Suunasin enda pilgu Karlile ja Keityle jahmunud näoga. Karl ulatas mulle telefoni ja pani video käima. Video päevast, mis oli mu esimene pidu siia kolides.

Video sellest hetkest kui Lucase tegu oli mind suudelda aga keeldusin ja läksin ära. Video näitas Lucase peale.
Karl sõnas videos naerdes "Lucas sai esimest korda korvi"

Lucas naeris videos ja sõnas "Te arvate, et ma ei suuda seda?".

Keity vastas "Teha mida, Lucas?"

Lucas vastas seal "Siin on mu uus tegu, ma panen ta endasse kõrvuni armuma ja siis ma lihtsalt jätan ta julmalt kui olen teda nikkunud ja mänginud temaga" naeris Lucas videos.

Karl tõmbas telefoni enda kätte tagasi ja mu pilk oli naelutatud lauale.

"See kõik oli mäng kullake" naeris Keity

Ma tundsin, et mul tekib nagu paanikahoog. Mul ei olnud õhku ja hingasin raskelt.

"Sofi, tibu" sõnas Lucas mu kõrvalt mureliku näoga

Ma pöörasin enda pilgu Lucasele, siis Keityle ja Karlile kes naeratasid. Seejärel vaatasin teisi, neil oli murelik nägu.

"Te kõik teadsite" laususin läbi hingamise.

"Sofi, palun palun kuula mind" lausus Lucas paaniliselt.

Ma vaatasin teda ja jooksin sealt majast välja, Lucas jooksis järgi algul ja siis karjus mulle. "Sofi sa pead mind kuulama".

Ma ignoreerisin tema lauseid ja jooksin edasi. Jõudsin koju ja kõndisin tädist nutetud näoga eemale.

Astusin enda tuppa ja ma peas oli ainult üks mõte, tahan ära siit minna. Tädi astus tuppa ja vaatas mind murelikult.

"Kullakene.. mis juhtus?" küsis tädi ettevaatlikult.

"Mis juhtus? See, et see kõik oli üks tobe mäng, Lucas hävitas kõik, ma lähen ära andke andeks" sõnasin tema poole keerates.

Tädi ei osanud midagi vastata ja tuli mind kallistama.

Hommikuvara

Kell on 4 ja ma ei ole siiani Lucasele vastanud, ega üldse kellegi kirjadele. Rääkisin tädile kõigest ning nad hakkavad mind lennujaama viima.

Tahan lihtsalt kaugele ja minema siit. Kõik lõid mulle noa selga, kõik teadsid ja mina olin ainus loll kes ei teadnud.

Istusin autosse enda kohvriga ja lennujaama jõudes tegin tädile ja onule kalli, tädi oli küll väga murelik.

"Te ei tohi mitte kellegile öelda, et lahkusin Hispaaniasse" sõnasin

"Lubame" sõnasid nad.

Tegin ühe kalli veel ja lahkusin.