Keelatud säde

32.Seletus

Lucase POV

Olen Sofile kirjutanud eilsest saadik, kuid tulutult, ta ei vasta mulle ja see on ju arusaadav.

Ma tõesti tahtsin talle rääkida, ma tahtsin teda kaitsta ja ma tõesti armastan teda, kui debiilik ma ikka olin.

Ma kuulsin sõnumi häält ja haarasin kohe telefoni, see ongi Sofi lõpuks ometi.

Sofia

Sa oled uskumatu inimene, sa reetsid mu ja ma türa uskusin, et sa olid siiras. Käi perse Lucas, ma vihkan sind!!!

Mina

Ma saan aru, et sa oled vihane ja ma mõistan su viha aga sa pead mind kuulama palun Sofi...

Taas ta ei vasta mulle, see on ju loogiline. Keegi ei ole minuga eilsest saadik rääkinud. Ma keerasin kõik perse. Aga ma pean Sofi juurde minema ja proovima temaga näost näkku rääkida.

Kiirustasin välja, olen ka nutnud ja silmad on punased. Sõitsin autoga Sofi maja ette ja koputasin uksele, ukse avas tema tädi Luisa.

"Palun laske mul Sofiaga rääkida" sõnasin nukralt.

"Sofia rääkis mulle kõigest, isegi kui ta oleks siin ei saaks ma sind tema juurde lasta kui ta ei soovi. Lucas Sofia läks ära ja me ei tea kuhu." lausus Luisa.

"Ta läks ära? Palun ma tõesti armastan teda ja see ei olnud nii nagu mulje jäi, te peate ju ometi teadma kus ta on" laususin

"Sul on aeg minema hakata, meie ei tea midagi" sõnas Luisa kindlalt.

Istusin autosse ja mõtlesin, et mida ma nüüd teen. Ma pean ta leidma ma lihtsalt pean. Sõitsin Chrisi maja ette, parkisin auto ja astusin välja.

Ma pean Chrisiga rääkima ja temaga ära leppima, ta peab mind aitama. Koputasin uksele ja Chris tuli uksele. Ta lasi mu sisse ja istusime.

"Bro sa pead mind aitama, ma tean, et ma olen väga suure sita sees aga palun vennas" sõnasin Chrisile.

"Sa ütlesid, et sa oled lõpetanud selle tobeda mängu, Sofi oli väga hea sõbranna meile, ka mina hoiatasin teda ja uskusin, et sa olid temaga päriselt koos. Kas sa nägid mis olekus ta lahkus?" lausus Chris.

"Ma lõpetasingi aga Karl kustutas selle video ja ma ei tea kus ta sai selle uuesti. Talle ei meeldinud, et ma Sofiga olen. Sofi ei räägi minuga, ta tädi ütles, et Sofi on ära läinud ja ei tea kuhu. Ma pean ta leidma, aita mind" laususin taas.

"Mida ma sinuga ikka peale hakkan, Grete, Sten ja Carmen peaksid igahetk jõudma, lepi nendega ära ja äkki Grete on teadlik millegist" lausus Chris.

Istusin ja kuulsin uksekella teised ongi siin, ma kujutan juba silme ees ette kuidas kõik reageerivad. Chris läks ust avama ja kõndis teistega minu poole.

"Mis asja? Miks tema siin on? Ta tegi Sofile haiget ju" kisendas Grete.

"Oodake kuulake ka ta ära ja proovime pead kokku panna" sõnas Chris

Nad istusid aga jäid mind ikka enda pilkudega saatma.

"Sõbrad ausalt jah ma olin alguses debiilik ja see mäng ja alguses tahtsingi kõigest mängida temaga aga ta on erakordne noor naine, ma armusin ja me läksime kokku. Kui see kõik oli mäng minu poolt siis miks ma oleks pidanud Karlose läbi peksma? Sofi on läinud, ma käisin seal ja ta tädi ütles, et ei tea kuhu aga ta ju peab teadma eksju, palun kas keegi teab temast midagigi ma pean temaga rääkima ja talle selgitama kõike" sõnasin

"Noo Lucase jutus on ju iva eks sõbrad" sõnas Carmen.

"Ma rääkisin Sofiga täna, ta vastas mu kõnele ja ütlesin, et ma ei teadnud midagi sellest, et lahkusin Stenniga kohe peale seda eile. Ta vastas ükskõikse häälega pidevalt ja tundus nii katki aga ma ei tea kus ta on ausalt. Ma küsisin aga ta ütles, et on kaugel ja võibolla kunagi naaseb aga niipea mitte" sõnas Grete.

"Küll me leiame ta, me aitame sind" Lausus Sten.

Vestlesime natukest aega ja lahkusin, hakkasin enda koju sõitma, koju kus iga koht meenutab mulle Sofit.

Jõudsin koju ja haarasin enda viski pudeli, et juua jälle.