Keelatud säde

44.See maja

2 päeva hiljem..
Lucase Pov

Juba viis päeva on Sofi kadunud, oleme käinud teda otsimas kuid siiani ei ole teda leidnud. Siin linnas on veel neli sellist maja, mis vastavad Karli kirjeldusele, et on eraldatud.

Täna käime nendes läbi ja kui ka neis ei ole Sofit siis peab uurija paluma teiste linnade jaoskondadelt abi. Nüüd ootan siia Karli, et saaksime liikuma hakata.

Läksin maja ette Karli ootama ning kohe ta jõudiski, hakkasime kiiresti jaoskonda kõndima ja kohale jõudes istusime uurija autosse.

Meie taga sõitis ka tavaline patrull auto kõik need päevad ja ka täna. Sõitsime esimese maja poole ja lähenedes sõitsime aeglaselt ja peatusime eemal.

Karl silmitses maja ja ümbrust ning lausus, "See on vale maja". Ohkasin ja uurija siiski läks Sofi pilti näitama ja küsima kas elanikud on teda läinud, kahjuks siiski mitte.

Sõitsime järgmise maja poole ja nagu ikka lähenedes aeglustasime ja peatusime eemal, Karl vaatas maja.

"See maja, jah see on õige" lausus Karl, mu süda hakkas rinnus tuksuma ma loodan, et ta on siin.

"Lähme vaikselt välja ja proovime majale ligemale saada, hoidke meie selja taha ja isetegevust ei tee, see kehtib sinu kohta Lucas" sõnas uurija.

Noogutasime ja uurija andis patrull autole märku, et liiguksime. Nad jooksid ja piirasid maja sisse, üks kes patrull autosse jäi pani sireeni tööle.

"Karlos Triuf väljuge majast käed üleval" ütles uurija.

"Kui te sisenete siis Sofia saab nuga" karjus Karlos akna peal.

"Me peame riskima" sõnas uurija ja andis teistele märku.

Uks rammiti maha ja kuulsime lasku, Karlos toodi majast välja käed raudus ja hetk hiljem kõndis Sofi koos teise politseinikuga välja.

Mu süda murdus nagu kildudeks tal on ümber ainult tekk, ta nägu ja randmed on sinikaid täis, ta silmad on nutetud.

"Kutsuge kiirabi tüdrukule" lausus politseinik

Sofia Pov

Nutan siin toas ja Karlos on taas siin, Karlos lähenes mulle ja teadsin, et ta rüvetab mind jälle. Ootamatult kostus väljas politsei sireen ja minusse tuli kergendus nad leidsid mu..

"Karlos Triuf väljuge majast käed üleval" kuulsin kellegi häält, Karlos läks teisse tuppa.

"Kui te sisenete siis Sofia saab nuga" karjus Karlos.

Pisarad voolasid ja järsku kuulsin lasku ja nägin, et Karlos viiakse käeraudus välja. Üks politseinik sisenes siia ruumi.

"Preili tulge kutsume teile arsti, kõik on möödas" lausus ta mulle.

Kõndisime välja majast ja tundsin end nii nõrgalt nägin Lucast ja tahtsin naeratada kuid ei suutnud.

"Kutsuge kiirabi tüdrukule" sõnas uurija.

Lucas seisis Karli kõrval, ning jooksis mind kallistama. Karlos viidi käeraudus autosse ning mina lasin enda pisaratel voolata Lucase õlale.

Kiirabi saabus ja istusin korraks sinna autosse. Arst fikseeris minu vigastused ja lasi mul väljuda.

"Preili Sofia ma viin teid koju puhkama praegu aga proovige täna jaoskonda jõuda ja andke tunnistus meile" lausus uurija, mille peale ainult noogutasin.

Istusime Karli ja Lucasega uurija autosse ning hakkasime sõitma. Lucas hoidis ümber minu kinni ning Karl silmitses vahepeal kurvalt.

Kui jõudsime maja ette siis väljusime Lucasega autost ning suundusime meie korterisse. Inimeste pilgud saatsid mind tänaval. Jõudsime tuppa ning Lucas pani vanni vee jooksma.