Keelatud säde

48.Jõulud

Paar nädalat on suure kiirusega möödunud ning kätte on jõudnud jõulud. Praegu on tegelikult üsna kiire ja me mõlemad Lucasega kiirustame köögis kuna meie juurde tuleb täna minu ema ja ka Lucase ema.

Lisaks tuleb meie juurde tädi Luisa koos enda mehe Andresega. Tegime eile ise sülti mis ei olnudki tegelikult raske tegevus. Lucas toimetab keedu kartulite ja verivorstidega.

Mina omakorda toimetan lihaga mida keetsin, kuna nii jääb see kõige mõnusam jõulu lauale. Praekapsas on valmis, kõrvitsa ostsime poest ning rosolje tegime valmis.

Panin meie suurele lauale jõuluteemalise liniku, süütasin paar küünalt ning hakkasin taldrikuid lauale tõstma. Tükeldasin süldi viilud suurele taldrikule. Ning tõstsin ka singirullid ja piparkoogid lauale.

Lucas jooksis kartult ja verivorste lauale tooma, panime praekapsa lauale ning lõpuks sain ka liha valmis mille lauale tõstsin ning salati.

Kell ongi juba nii palju, et teised peaksid jõudma hakkama, ning kui juba mõelda siis kohe heliseski uksekell ja jõudis Lucase ema Karin, naine kallistas meid soojalt ning rõõmsalt.

Seejärel helises uuesti uksekell ning jõudsid mu ema, tädi ja ta mees. Nad kallistasid meid.

"Saage tuttavaks see on Lucase ema Karin" naeratasin emale, tädile ja ta mehele.

"Tere" laususid nad rõõmsalt kooris.

"See on mu ema Marjanne, see on mu tädi Luisa ja tema mees Andres" viipasin käega Lucase emale, et teisi tutvustada.

"Väga meeldiv" naeratas Karin neile soojalt.

"Aga tulge istuge lauda, saime kõik valmis" naeratas Lucas kõigile.

Istusime kõik lauda minu kõrval Lucas, ning tema kõrval tema ema. Meie vastu istusid minu ema, tädi ja tema mees.

Tõstsime meile söögi taldrikutele ning taustaks panime jõulu laule mängima ning hakkasime sööma. Kui söödud saime siis jäime laua taha juttu rääkima.

"Tõesti väga maitsev toit oli" naeris Karin.

"Koos tegime ja suurepärane, et maitses" sõnasin naerdes.

"Kui Sofi veel meie juures elas siis hellitas ta ka ikka meid enda kookide ja kringlitega" naeris Luisa.

"Tal on tõesti annet" naeris Lucas.

"Kuidas teil läheb noored?" küsis ema

"Hästi" naersime Lucasega kooris.

"No aga millal me siis katsikutele tuleme?" küsis Andres naerdes.

"Siis kui loodus otsustab, et on õige aeg" naeris Lucas ning tegi pausi ja lausus sosistades naerdes "Võibolla varsti"

"See oleks väga tore" naeris Lucase ema.

"Lähme nüüd kingitusi avama" naeris Lucas ja hakkas kuuse alt kingitusi jagama.

Avasin enda kingituse Lucaselt ning siin on uus pesu mulle, palju magusat, poster meie pildi ning kuupäevaga ja juurde kirjutatud "Vaid üheskoos oleme täiuslikud" ning palju armsaid asju veel.

Tegin Lucasele kalli ning tänasin teda, mina kinkisin Lucasele meie pildiga pusa kus on peal kirjas "Pole vahet mis juhtub, igavesti kokku loodud" ning samuti magusat ja palju muud.
Rõhutama peaks veel nendest asjasest vist seda, et ümbriku mille sees paber mille lasin trükkida aga seda võib hiljem lugeda.

Kõik olime enda kingid avanud ning saime ka Lucasega tema emalt, minu emalt, mu tädilt ja ta mehelt kingitused.

Üksteise seltsis möödusid tunnid ja meie jõulu õhtu. Lõpuks hakkasid kõik ära minema kuna kell oli hiline. Kallistasime ja soovisime veel üksteisele häid jõule ning saatsime nad välja.

Meie Lucasega koristasime laua ja istusime suurde tuppa, muidugi ka jõime.

"Nüüd võin ümbriku sisse vaadata?" küsis Lucas elevil häälega.

"Jaa" naersin.

Lucas avas ümbriku ja luges valjult ette seda.

"Mis on armastus? Küsimus millele paljud vastavad erinevalt aga mina vastaksin, et tunne kellega olen valmis looma meie ühise tuleviku.
Siia linna kolides, esimesel peol kui sulle otsa koperdasin ning käitusid nagu tõeline džentelmen, armusin sinusse. Kui teada sain, et see oled sina proovisin enda tundeid alla suruda aga ei suutnud. Sinu sinakad silmad, tumedad juuksed, imeline naeratus. Igakord kuu sind nägin tundsin, et armun aina rohkem. Oleme igavesti meie, armastan sind kallis Lucas" lõpetas lugemise ja naeratas mulle.

"See oli imeline kallis" sõnas Lucas.

"Sina oled imeline" naeratasin.

"Meie" parandas Lucas mind flirtiva muigega.

"Alati" naersin.

Meie jutu ja joomise peatas uksekell.

"Keegi vist unustas midagi maha" naersin Lucasele.

Lucas muigas ja läks ust avama, kõndisin järele talle ning nägin, et ukse taga seisab Karl, keda pole ammu näha olnud, kuid paistab, et ta on joogine.

Siiski lubasime tal edasi astuda ja istusime diivanile kolmekesti.

"Soovid sa süüa?" küsisin Karlilt

"Ei, aitäh. Vabandage mind, et teid jõuludel tülitan" sõnas Karl.

"Juhtus midagi?" küsis Lucas.

"No mul on Keityga vist mingi väike timm aga ta kuulis kuskilt, et Chris korraldab uuel aastal peo enda juures ja et ka teie olete tulemas, aga mul on tunne, et see ei lõppe hästi kuna ta soovib minuga kaasa tulla ja ma ei suuda talle selgeks teha, et ta ei saa tulla" sõnas Karl.

"Las tuleb" muigasin.

"No uus aasta ikkagi ju, ma ei taha meie kõigi vahele jälle tülisid" sõnas Karl.

"Ta ei heiduta mind üldse" naersin

Karl istus meiega veel umbes pool tundi ning siis suundus koju, ning kuna kell on väga hiline siis suundusime Lucasega voodisse.

Voodis asetas ta enda käe mu kõhule.

"Sinust saaks kindlasti suurepärane ema" sõnas Lucas flirtivalt.

"Oi mõtled beebist juba" naljatlesin.

"Sest tean, et me ületaksime kõik raskused ja me oleksime suurepärane ja armas väike perekond" sõnas Lucas.

"Kindlasti" kinnitasin talle.

Lucas võttis mu enda kaissu ja silitas mu pead, just nii uinun ma kiiresti ja õigepea juba vajusingi unne.