Keelatud säde

57.Katastroofiline päev

Ärkasin mõnda aega tagasi ja olen nüüd niisama istunud. Otsustasin, et hakkan sööma. Alt kohvikust ostsin emdale apelsini mahla ning 2 lihapirukat ja 2 moonisaiia.

Sõin ära ning kuulsin enda telefoni helinat, võtsin enda telefoni ja see on võõras number. Kuid siiski kahtlevalt võtsin vastu selle.

"Ja?" küsisin kõne alguses.

"Tere tibuke" sõnas mees hääl naervalt, mis läbistas mu hinge see on Karlos.

"Mida sa tahad? Kus sa mu numbri said?" küsisin tõredalt

"See, et ma vangis olen ei tähenda, et ma ei saaks inimestega suhelda, lasin su numbri uurida, no miks nii tõre, tahad juba nikku minult jah" irvitas ta.

"Värdjas jäta mind rahule." karjusin ning panin kõne kinni.

Mu süda puperdas sees ning panin telefoni käest. Võtsin enda kätega enda peast kinni ja pisarad tulid tahtmatult silmadesse.

Kardan ja vihkan seda inimest, mida kõike ta mulle teinud on vastik. Võtsin endale klaasikese vett ning märkasin, et mul on mingi teade telefonis.

Haarasin enda telefoni ning teade on messengerist, Carmen on kirjutajaks.

Carmen

Hei neiu, kuidas sul on? Kas sa kokku viitsiksid saada minu, Chrisi ja Karliga?

Mina

Tsau, ma ei teagi, no kui te lubate, et Lucasele ei räägi sellest siis võib, ma pean selle suhte ja kõige üle järele mõtlema.

Carmen

See on arusaadav, vaikime. Kus me kohtuda võiksime?

Mina

Mm kus te praegu olete?

Carmen

Chrisi juures, tuled siia?

Mina

Jaa, näeme seal olen läheduses

Võtsin enda koti ja tagi ning suundusin välja. Õnneks ei ole Chrisi juurde pikk tee. Umbes viis kuni seitse minutit kõndimist ning jõudsingi kohale.

Koputasin uksele ja Carmen tuli uksele ning tegi kalli mulle, seejärel suundusime Chrisi elutoa poole, poisid tervitasid mind ning võtsin istet.

"Lucas rääkis mis juhtus, ma ei taha väga uskuda, et ta valetaks sulle, pealegi Keity ongi ju selline uss. Samas tunnen end süüdi, et alati minu peod lõppevad teie jaoks tülidega" sõnas Chris.

"Ma tean, et Keity on uss ja muud sellist, kuid asju on juba liiga palju olnud, elu lihtsalt takistab meile õnne, ma pean meie suhte kohta järele mõtlema, ning palun, et te ei räägiks Lucasele, et siia tulin" sõnasin.

"Me vaikime aga loodame, et lepite ikkagi ära omavahel" sõnas Karl.

"Eks näis jamh" laususin.

Chris läks kohvi tegema ja jõime neljakesti kohvi ning rääkisime juttu. Umbes pool tundi olime omavahel lobisenud ning kuulsin kotist telefoni helinat.

Otsisin enda kotist enda telefoni, ning helistajaks on hoopis ema. Ütlesin teistele, et lähen kööki rääkima ning vastasin kõnele.

"Jaa ema" laususin rõõmsalt.

"Kallike... Mul on halbi uudiseid" sõnas ema nutt kurgus.

"Mis juhtus?" küsisin murelikumalt.

"Isa...tähendab, et isa leiti öösel surnuna" sõnas ema raskelt.

"Mida.. mis juhtus?" küsisin paanilisemalt.

"Nähtavasti süda või maks, peale lahkuminekut hakkas jooma ju, ajame matuste asju, ilmselt lähipäevil tuleb see raske päev ette võtta" sõnas ema.

"Olgu, ma lõpetan praegu" sõnasin vaevaliselt.

Panin telefoni käest ja pisarad tulid silma jälle. Teised tulid kööki ning Carmen minu kõrvale.

"Mis juhtus Sofi?" küsis Carmen murelikult

"Täna on nagu katastroofiline päev, kõigepealt helistas vanglast Karlos, et mind endast välja viia ning nüüd andis ema teada, et isa on surnud" sõnasin nutt kurgus.

"Meie kaastunne Sofi" sõnas Chris nukralt.

"Tänan" laususin kurvameelselt.

"Tahad sa puhata? Viin su kuskile ära?" küsis Chris.

"Jah palun" laususin nulralt.

Suundusime Chrisiga tema autosse ja Carmen ning Karl jäid sinna. Plaanisin hotelli minna, kuid palusin end viia tädi maja juurde kuna ka ema on seal.

Sõit möödus enamjaolt vaikides ja vaatasin terve tee aknast välja. Kohale jõudes väljus ka Chris autost, et mind kallistada.

"Sofi kui sa midagi vajad siis oleme olemas, ainult helista või kirjuta" sõnas Chris mind kallistades.

"Ja, aitäh sulle, näeme millalgi" sõnasin vastu.

Chris noogutas mulle jaa läks autosse. Mina suundusin ukseni ja koputasin. Ema tuli uksele pisarad silmis ning kallistasin teda ja läksime tuppa.

Rääkisin emaga paar tundi ning nüüd lähen enda vanasse tuppa, rääkisin talle ka, et Lucasega mul hetkel natukene kehvasti aga ei hakanud põhjuseid välja tooma.

Olen ka väsinud sellest päevast ja uudistest, suundun voodile, et minna pikali ja proovida magada.