Kui jõudsime kooli, siis oli kell alles vähe ning inimesi väga ei liikunud. Tundidest puudus 10 inimest 25'st ning 2 läksid päevapealt ära. Tundub et inimesed hakkavad haigestuma sügise ilma pärast.
Kui koju jõudsin polnud mul midagi teha. Koristasin veidi maja ning tegin kodused tööd ära.
Pärast nende tegemist hakkas minema juba hämaraks. Võtsin oma musta kostüümi ning läksin lendama. Lendasin linna kohal ning liikusin ka mööda metsa pealseid. Kui koju jõudsin olin väsinud ning heidsin magama.
Öösel kuulsin tuttavat häält. Seda häält olin kuulnud samal päeval kui juhtus autoõnnetus kus mu vanemad surid.
Panin selga oma musta kostüümi ning kirjutasin kirja kuna aimasin et kodus ma hommikul pole.
Läksin välja ning nägin maja ees deemoneid. Neid inimsilm ei näe kuid ingleid näevad.
"Mia! Sa pead tulema meiega kaasa ning rääkima meie ülemusega!" ütles deemonitest kõige kindlam.
"Heaküll." vastasin rahulikult ning järgnesin deemonitele trepini, mis viis maa sisse.
Sellest alla minna oli veidi kõhe. Kuid siiski liikusin deemonite järgi allmaailma.
Tundus et ma olin esimene ingel, kes seal käinud on kuna mind vaadati imestunult.
Liikusime mööda koridore, kus olid lõksus kurjad ning süümepiinades hinged. Põrand oli obsidiaanist ning osade kohtade peal voolas seintelt alla hõõguvat ning kuuma laavat. Jõudsime hiigelväravatega toani. Väravad avati ning järgnesin deemonitele sisse.
YOU ARE READING
Surmaingli Saladus
FantasyMia on 15 aastane surmaingel, kes sõbranna päästmise tõttu läheb allmaailmast üle taevasse. Deemonid üritavad taevast üle võtta, kuid kas nad saavad sellega hakkama? Ning mis võib veel juhtuda? Kui jutt meeldib, siis ära unusta jätta tähekest igale...
