Vaatasin mõlemat uurjat ehmund näoga.
"Mina teleporteerusin? Eih. See ei olnud mina." ütlesin kui olin ehmatusest toibunud.
"Meil on tunnistaja." ütles uurja kes istus minu vastas.
"Aga mida te teete sellega kes teleporteerus? Mitte et mina seda teinud oleks." küsisin ette vuristades.
"Tema peal tehakse katseid ja uuringuid." vastas mulle uurja "Niisiis Mia meil on tunnistaja ja te eitate et te seda tegite ent jäite plahvatuses täiesti terveks."
"Olgu ärme jama." ütlesin tõsiseks muutudes "Ma ainult ei telepotedri. Ma oskan ka muud." ütlesin ning vaatasin uurjale otsa.
"Mida sa siis veel oskad?" küsis politseinik ning vaatad mulle üllatunult otsa.
Tõusin püsti ning lükkasin tooli laua alla. Astusin sammu tagasi ning vabastasin oma tiivad. Mõlemad uurjad vaatasid mind hämmeldunult.
Keskendusin.
"Kas pole mitte ilusad?" küsisin neilt mõlemalt mõttes.
"Ma oskan ka palju muud ning minu peal katseid te tegema ei hakka." ütlesin ning peitsin taas tiivad inimsilma eest.
Sisse astusid 5 politseiniku. Teadsin et nad ei taha mul minna lasta. Vajusin läbi põranda esimesele korrusele. Kõik jäid vait ning vaatasid mind. Tõusin lendu. Muutsin end nähtamatuks ning lendasin kiirelt koju.
Kui koju jõudsin nägin et välisuks oli lahti. Maandusin. Tegin end nähtavaks ning jooksin tuppa.
"Lusy!" hõikasin üle toa kuid vastust ei tulnud. Teadsin väga hästi mis oli juhtunud.
Politsei oli pärast minu ära viimist tulnud järgi Lusyle ning ka tema ära viinud.
Enam ei hakkanud ma ennast nähtamatuks muutma. Lendasin otse politseisse et Lusy ära tuua.
YOU ARE READING
Surmaingli Saladus
FantasyMia on 15 aastane surmaingel, kes sõbranna päästmise tõttu läheb allmaailmast üle taevasse. Deemonid üritavad taevast üle võtta, kuid kas nad saavad sellega hakkama? Ning mis võib veel juhtuda? Kui jutt meeldib, siis ära unusta jätta tähekest igale...
