Surmaingli Saladus

75.peatükk

Lahkusime saalist. Me polnud Ottoga veel rääkinud.
"Kas ma võin nataks sinu tuppa tulla?" küsis Otto kui ma hakkasin oma toa poole minema.
"Ikka." ütlesin viisakalt vastu
Liikusume vaikuses minu toa poole.
Vaatasin ustel olevaid erinevad kujundeid.
Jõudes minu toa juurde avasin võtmega ukse ja lasin Ottol viisakaltees sisse minna.
"Sa oled siis see inglite pealik?" küsis Otto samal ajal kui ma ust kinni panin.
"Olin." parandasin Ottot.
"Aga kas jutud vastavad tõele?" küsis Otto olles ise väga elevil.
"Millised jutud?" küsisin olles veidi segaduses millest Otto rääkis.
"Noh see et sa oled mingi täiega võimas." ütles Otto õhinal.
"No ma ei tea. Kui võimas on äiega võimas?" küsisin mõeldes et ma pole nagunii see inimene/ingel kellest ta rääkis.
"Nagu et sa said võitu allilma mürgist ja et sa oled surnust üles ärkand. Neid asju on nii palju." rääkis Otto olles väga elevil.
"noo..." jõutsin öelda enne kui Otto mulle vahele segas.
"Ma väga vabandan kui sa pole see inimene ja ma tekitasin sulle ebameeldivust." ütles Otto lootust kaotades.
"Ei ei kõik on korras." ütlesin lahkelt.
"Ma peaks minema. Homme on sul esimene tund. Treppide ruumis on kogunemine." ütles Otto üritades peita pettumust.
Enne kui Otto jõudis uksest välja ütlesin: "Olen küll see inimene."
Otto vaatas mulle ukse juurest säravate silmadega otsa ning naeratas.
Peale Otto lahkumist lukustasin ukse ja valmistusin magamaminekuks. Voodis lamades mõtlesin veidi mis võib tulla esimeses tunnis ning jäin magama.