40.peatükk

98 21 8
                                    

Peale õhtusööki läksime magama.
Ärkasin öösel imeliku hääle peale. Tõusin üles ning vaatasin toas ringi. Järsku näitas keegi taskulambiga aknast sisse ning ma ehmusin. Kuulsin kuidas katsuti uksi ja aknaid. Äratasin üles Lusy ning temagi ehmus kui kuulis et üritatakse sisse saada.
"Hirmutan neid veidi?" küsisin ehmunud Lusylt.
"See oleks neile paras." sain jaatava vastuse.
Tegin end nähtamatuks ning lendasin läbi seina. Maandusin maja katusele ning keskendusin. Sobrasin veidi vargapoiste mõtetes ning siis laususin kõigile mõttetesse: "No tere mis teie siin teete kah?" Selle peale kõik kohkusid ning vaatasid ringi et leida ses seda oli öelnud.
"Ärge nähke vaeva te ei näe mind!" ütlesin neile kavala häälega.
"Kui te seda maja minu metsa ääres rahule ei jäta tulen ma teile unenägudesse külla." ütlesin natuke vihaselt ning vargapoisid jooksid laiali. Lendasin uuesti sisse Lusy juurde ning muutsin end nähtavaks.
"Noh kuidas läks?" päris Lusy uudishimulikult.
"Ma arvan et nad ei julge enam isegi siia metsa enam minna." vastasin ning me mõlemad naersime natuke.
Läksime taas magama.
Hommikul ma ärkasin varem ning tegin nutellaga pankooke. Kui viimased valmis said ärkas ka Lusy.
"Mm... Mis head lõhnad." ütles Lusy kööki astudes.
"Ei midagi erilist tegin ainult hommikusööki." vastasin ning naeratasin viimast pannkooki taldrikule pannes. Hakkasime sööma ning rääkisime tänastest plaanidest kuniks meie plaanid rikkus ootamatu koputus uksele.

Surmaingli SaladusWhere stories live. Discover now