Surmaingli Saladus

98.peatükk

Üles maapeale jõudes tabas meid vaatepilt kus deemonid endiselt võitlesid teiste vastu. Ilma mõtlemata tõttasime mõlemad appi võitlema.
Kui oli näha et deemoneid oli juba vähem tõusin oma rauast tiibadega õhku ning saatsin viimased deemonid tagasi allilma.
Maandudes tuli minu juurde Henry.
"Tooge kõik viga saanud siia." Ütlesin teades et mina saan neid ravida.
Käisin ise ka linnast ühe osa läbi ning tõin kannatanuid platsile kus olime varem olnud.
Enne kui kõik kannatanud olid sinna toodud hakkasin haavu üle vaatama. Enamus oli allilma mürgistest nooltest. Parandasin luumurde ja muid vihastusi võlujõuga kuid mitte mürginoolte omi.
Henry tuli minu juurde ning ütles: "Nüüd on kõik vigastatud siin."
"Olgu. Aitäh." Ütlesin vastu.
Nägin et vigastatute hulgas on ka Lusy. Jooksin kohe tema juurde.
"Mis juhtus?" Küsisin vaadates kuidas ta lamas näost valgena ühel maha asetatud tekil.
"M-ma sain se-selle noolega pihta." Vastas ta mulle vaevaliselt.
Pisarid tulid mulle silma ning ma tõusin püsti ja läksin Otto juurde.
"Sa ei mõtle teha ometi seda mida ma arvan et sa plaanid onju?" Ütles Otto nähes mind pisarais.
"Ma pean." Ütlesin vastu.
"Ei sa ei pea midagi." Ütles Otto haarates mu käest.
Võtsin oma käe ta käest ära ning tõusin oma rauast tiibadega lendu.
"Mia palun ära tee seda." Ütles Otto nüüd juba pisarais.
Vaatasin teda korra ning pöörasin oma näo platsi poole mis oli täis inimesi, taevarahvast ja ka Demainimesi kes kõik olid mürginooltega pihta saanud. Vaatasin korra ka Jessi ja Henry poole ning laususin: "Oli au teiega koostööd teha." Ning sain mõlemalt vastuseks "Sinuga ka." Nägin nende nägudes veidi segadust kuid pöörasin pea platsi poole ning sulgesin silmad. Ütlesin vajalikud sõnad ning avasin taas silmad ning nägin kuidas igast inimesest kes platsil lamas tuli justkui musta tolmu mis mööda minu väljasirutatud käsi edasi minusse tuli. Kui igast inimesest oli mürk välja saadud lasin käed alla ning kukkusin pikali maha olles nõrk mürgi mõjust. Kohe tulid minu juurde Otto, Henry, Jess ja ka Lusy kes oli ka tänu minule terveks saanud. Pisarad voolasid mööda mu põski alla kui ma neid inimesi nägin. Vaatasin Ottole otsa ning ütlesin vaevaliselt: "Ma oleks väga tahtnud sinuga välja minna."
Otto sinistest silmadest voolasid välja pisarad kui ma aina uimasemaks jäin. Ka teised nutsid kui mind nii nägid.
"Palun va-bandust." Ütlesin vaikselt kui sulgesin oma silmad viimast korda.