Surmaingli Saladus

85.peatükk

Kõndisin kapuuts peas ja käed taskus.
"Hey! Oota veidi." hõikas Lucy kes oli mulle järgnenud.
Jäin seisma ja pöörasin ennast tema poole.
Lucy oli muutunud. Tal olid seljas moekad riided ning tal oli ilus teistmoodi soeng. Muutus sobis talle hästi.
"Pole ammu näinud." ütles Lucy lähemale kõndides.
"Jamh." ütlesin ilma et oleks oskand midagi paremat sinna juurde öelda.
"Kuida sul läinud on siis?" küsis Lucy jäädes mu ees seisma.
"Hästi nagu ikka. Ma tulen mõnikord teie juurest baasist läbi siis võime rääkida aga ära oma sõpru praegu siis ootama jäta." ütlesin ning naeratasin. Sain Lucylt ka sooja naeratuse vastu.
"Olgu siis räägime. Tsauki." ütles Lucy ning kõndis tagasi kohvikusse.
Kõndisin umbes tunni linnas ringi ning jõudsin uudistetahvli juurde.
Vaatasin stendil olevaid kuulutusi. Üks neist oli heategevuskontsert "Ingli Heategevus" mis toimus linna servas samal hetkel kui ma seda lugesin.
Hakkasin vaikselt sinna jalutama kui nägin et eespool sahmerdanud inimene kukutas maha oma rahakoti. Selleni jõudes ma võtsin selle üles ning sörkisin mehele järgi.
"Vabandage te kukutasite selle maha." ütlesin kui olin peaaegu temani jõudnud. Mees pööras ümbes ning ütles: "Oii aitäh" ning võtis rahakotist kinni puudutades mu kätt.
Justkui käsu tahtel vaatasin ma talle silma. Mehe tumepruunid silmad vaatasid läbi mu hinge kui mees lausus: "Sa lähed nüüd lauluväljakule heategevuskontserdile ning varastad turvalt relva. Kui relv on käes lähed lavale ja ütled "See on esimene hoiatus" ning lased end maha." ütles mees mille peale ta krabas rahakoti mu käest ning astus mu eest kõrvale. Mu jalad hakkasid automaatselt ise liikuma. Ma ei suutnud ennast kuidagi peatada.