Nii me siis lendasimegi mööda pimedat ja tormist ööd kohat kus ma varem käinud ei olnud.
Ma ei teadnud mis mimd seal võib ees oodata ning ma ei teadnud millised on sealsed inimesed. Ma isegi ei teadnud kas neid inimesteks kutsuda.
Palju mõtted keerles mu peas kui tuhisesime üle öise linna ning sellele järgnenud metsa.
Maandusime ühe väikse metsamaja ees.
"Me oleme kohal." ütles Otto koputades rütmis uksele ning kui ta selle lahti tegi oli meie ees pikk koridor mille lõpus paisis olema suurem ruum treppidega.
Kõndisime edasi.
Kui jõudsime ruumi oli igas seinas trepp üles ja alla.
"Sinu ruum on otse edasi trepist üles ja paremalt viimane tuba." ütles Otto minnes ise alla.
Läksin trepist üles ning kõndisin mööda vähese valgusega koridori oma toa poole.
Jõudsin ukseni millel oli peale graveeritud tiivad.
Astusin ruumi sisse.
Ruum oli nagu hotellituba. Ruumi põhiline värv oli lilla.
Istusin voodile ning vaatasin telefonis ringi kuni kuulsin heli.
Tõstsin kohe pea ja nägin telekal kirja: Palun tule treppide ruumi.
Tõusin püsti ning läksin treppide ruumi.
Ruumi oli kogunenud palju inimesi.
Nähes mind saabumas tuli Otto minu juurde.
"Nad on kõik siin et sinuga tuttavaks saada." ütles Otto vaikselt et ma kuuleks aga teised ei kuuleks.
"Tõesti?" olin üllatunud sest tegelikult polnud ma nii eriline.
"Nad ei tea et see mina olen?" küsisin vaikselt.
"Veel mitte. Varsti teavad." ütles Otto vaikselt mulle vastu.
Ühe ruumi uks läks lahti ning kõik läksid jutuvadina saatel sisse.
Ruum oli nagu teatrisaal. Seal oli natuke kõrgem lava ja mugavad toolid kuhu sai istuda.
Mina ja Otto istusime viimasesse ritta.
Ruum täitus inimestega. Enamus isted olid võetud.
Ruum läks pimedaks ja lavale suunati valgus.
Lavale ilmus inimene.
"Tere. Meil on sellel nädalal liitunud 2 uut inimest ja me peame neid sõbralikult tervitama." ütles naine kes oli just lavele ilmunud.
"Teid kahte ootavad ees tunnid nagu ka teisi kes on liitunud. Te peate ära õppima tähtsamad asjad ja ka asjad mis aitavad teil ka jõudu juurde saada."
VOCÊ ESTÁ LENDO
Surmaingli Saladus
FantasiaMia on 15 aastane surmaingel, kes sõbranna päästmise tõttu läheb allmaailmast üle taevasse. Deemonid üritavad taevast üle võtta, kuid kas nad saavad sellega hakkama? Ning mis võib veel juhtuda? Kui jutt meeldib, siis ära unusta jätta tähekest igale...
