Surmaingli Saladus

41.peatükk

Vaatasime ehmunud nägudega üksteisele otsa ning siis kõlas uuesti selgelt koputus uksele.
Tõusin püsti ning läksin uksele vastu. Lusy kõndis vaikselt minu järel.
Avasin ukse. Ukse taga seisis üks mees ja vaatas meile otsa.
"Tere. Kuidas ma saan teid aidata?" küsisin veidi ehmunult.
"Tere. Mina olen uurja Martin ning ma tulin teilt plahvatuse kohta mõndasid küsimusi esitama." vastas härra.
"Aga me rääkisime juba politseile kõik ära." ütlesin olles endiselt segaduses.
"Mõndade asjaolude tõttu on meil vaja siiski teid küsitleda. Palun tulge minuga jaoskonda." ütles uurja karmilt.
Vaatasime Lusyga üksteisele otsa ning hakkasime riidesse panema kuni uurja ütles: "Me sooviksime rääkida ainult teiega Mia."
Ma vaatasin uurjale segaduses pilguga otsa ning siis vaatasin otsa Lusyle kes kui kivikuju oli ühes asendis ning vaatas sama ehmunult uurjat kes ukse juures seisis. Sekund hiljem vaatas Lusy mind. Siis võtis Lusy jope ära ning tuli minu juurde ja sosistas: "Ole ettevaatlik."
"Olen." ütlesin vastu ning läksin uurjaga kaasa.
Istusime autosse mis seisis maja ees ning sõitsime linna poole.

Politsei majja sisse astudes vaatasid kõik mind .  Kõndisin uurja järel ühte ülekuulamis ruumi. See nägi täpselt välja nagu filmides. Istusin ühele poole lauda ning uurja seisis ühte pimedasse nurka. Mõni sekund hiljem astus sisse üks naine kellel oli käes mapp. Ta vaatas mind hetke ninh istus siis minu vastu.
Vaatasin naise tegevust. Ta tegi mapi lahti ning võttis sealt ühe paberi.
"Nii. Teie olete Mia?" küsis naine ning vaatas mulle otsa.
"Jah." vastasin vaikselt.
"Meil on üks tunnistaja et teie just olitegi see kes plahvatuse eest ära teleporteeris." ütles uurja ning vaatas mulle väga vihase näoga otsa. Ma ei teadnud mida öelda vaid lihtsalt istusin ja vaatasin naise tühjadesse silmadesse.