70.peatükk

69 15 4
                                    

Mul olid taas tiivad kuid need polnud samad mis varem.
Mu tiivad polnid enam kohevad suured ja valged.
Tiivad olid metallist. Olin ehmunud.
Läksin majast välja ning proovisin oma tiivad ära.
Lendamine oli täiesti normaalne.
Läksin tagasi majja sisse ning läksin esimese peegli juurde. Vaatasin peeglist oma tiibu. Pöörasin peegli poole selja et näha paremini ning nägin et ära lõikamisest oli iklagi jäänud armid.
Mõtlesin oma valgetest kohevatest tiibadest kui järsku sai mu metallist tiibadest kohevad valged tiivad. Olin imestuses ning võtsin ühe käega tiivast. Suled olid pehmed ning siledad. Mõtlesin uuesti metallist tiibadele ning need muutusid taas metallist tiibadeks.
Tuntsin valu oma käel ning vaatasin oma kätt sealt kus valus oli. Mu käele oli tekkinud tatoveering.

Teatsin kohe millega oli tegu

¡Ay! Esta imagen no sigue nuestras pautas de contenido. Para continuar la publicación, intente quitarla o subir otra.

Teatsin kohe millega oli tegu.
"Post on kohal."
Hõikas üks inimene ning inimesed kogusid ta ümber.
Hakati hõikama nimesid.
"Mia." hõigati "Henry äkki sa võtad Mia kirja?" küsis kirjade jagaja.
"Ja ikka." andis Henry vastuseks.
Ma teatsin kohe mis kiri see on ning ei saanud lasta kellelgi seda näha.
Peitsin tiivad ning tulin nähtavale.
"Ei!" Hõikasin kirjajagaja ja Henry poole nennem kui kirjajagaja jõudis kirja Henrile anda.
Ruumks tekkis vaikus ning kõik vaatasid minu poole.
"Ma võtan selle ise." ütlesin ning võlusin kirja läbi õhu enda juurde. Muutusin taas nähtamatuks ning avasin taas tiivad ning lendasin välja.
Maandusin katusele et avada hallikas ümbrikus kirja.

Surmaingli SaladusDonde viven las historias. Descúbrelo ahora