Surmaingli Saladus

88.peatükk

Nädal aega hiljem.
Nüüdseks on haav paranenud ning olen taaskord oma jalgadel.
Kuna õpikust saan aru siis ei pea ma tundidesse nädlakese veel minema.
Täna kavatsen ma Lucyt külastada ja samas ka küsida abi et leida too mees kes pani mind seda tegema mida olin teinud.
Ja õhtul oli veel plaan linna peole minna ja natuke lõbutseda.
Talvinde kevadilm oli pöördunud nädalaga mõnusaks soojaks kevadeks.

Lendasin nähtamatuna üle linna oma kunagise baasi poole mille olin omast tahtest maha jätnud.
Kell sai just 8 hommikul kui baasi ees maandusin.
Sealt edasi ma kõndisin. Endiselt nähtamatuna jalutasin ma läbi ukse ning vaatasin mis toimus.
Samasugune sahmerdamine. Kõik on nii nagu varem.
Nägin Lucyt ning haarasin ta käest.
Ta vaatas kohe enda ette ning nägi mind.
"Me oleme nähtamatud." ütlesin Lucyle kes oli oma tahvelarvuti lauale pannud.
Panin silmad kinni ning laususin loitsu.
Uuesti simaf lahti tehas võtsin oma käe Lucy küljest ära.
"Sa oled ikka nähtamatu." ütlesin ning naeratasin Lucyle.
"Saame me rääkida? Nagu kahekesi?" küsis Lucy.
"Ja ikka." ütlesin ning võtsin Lucy käest uuesti kinni. Lendasime läbi katuse et istuda katuse peale.
"Olgu. Mis värk seal lauluväljakul oli?" küsis Lucy murelikult
"See polnud mina." ütlesin ning vaatasin Lucyle silma.
"Sa juba ütlesid ja seda aga mis sa selle all mõtled?" oli Lucy endiselt segaduses.
"Enne kui ma lauluväljakule liikuma hakkasin nõidus üks mees mind vaid puudutusega ning käskis mul seda teha."
"Ta käskis sul end tulistada?" küsis Lucy olles veidi paanikas.
"Tegelikult käskis maha lasta." ütlesin ning kartsin Lucyle silma vaadata.
"Aga miks sa seda tegid mida ta käskis?" ei saanud Lucy aru.
"Ma ei saanud midagi teha ta justkui nõidus mind mu kehast välja."
"Aga mis sa nüüd peale hakkad? Seda ei saa ju nii jätta." ütles Lucy.
"Selleks ma teile tulingi. Ma mõtlesin et äkki ma saan baadata mõningaid turvalindistusi." ütlesin oma plaani välja.
"Seda pead sa Henry käest küsima." ütles Lucy.
Lendasime taas läbi katuse tagasi baasi. Muutsin mõlemad nähtavaks mille peale kogu saal jäi vait ning vaatas mind.