76.peatükk

54 15 2
                                    

Hommikul ärkasin kell 5:30. Tunnid hakkasid alles kell 8:30 niisiis otsustasin minna lähedalolevasse linna.
Majast sain välja samamoodi nagu sisse sain.
Lendasin suure linna juurde ning muutsin oma tiivad nähtamatuks.
Kuulda oli maantee hääli.
Linn oli suur ja inimesed juba liikusid ringi.
Jäine kevad oli teinud kõik teed libedaks ja ohtlikuks.
Kõndisin mööda maantee kõrval olevat kõnniteed.
Vaatasin möödasõitvaid autosid kui mu kõrval kaotas auto kontrolli ning sõitis teelt välja ning keerles mäest alla mitu korda üle katuse minnes natuke kaugemal olevasse jõkke.
Jooksin kohe autole järgi.
Jõudes jõeni hüppasin kohe sügavasse jõkke kus auto oli tagurpidi juba peaaegu vee all.
Autos oli 3 inimest. 2 neist olid täiskasvanud ja üks oli väike tüdruk.
Nägin et vanemad olid teadvusetta.
Lehvitasin sõbralikult tüdrukule. Neiu lehvitas mulle vastu. Nägin et ta kartis väga.
Teatsin et ei saa kõiki korraga kaasa võtta niisiis kasutasin võimeid ja tekitasin kõigile autos viibjatele õhumulli ümber pea. Lõhkusin jõuga esimese ukse küljest ära ja vesi läks kohe autosse. Auto hakkas rohkem põhja vajuma.
Võtsin kiiresti esiistmetel olnud täiskasvanud ning ujusin pinnale kus andsin nad üle kaldal olnud inimestele.
Sukeldusin taas auto poole. Auto oli nüüdseks vajunud täiesti põhja. Läksin auto esiuksest sisse ning võtsin väikse tüdruku ning ujusin kiirelt kaldale.
"Kas kõik on korras?" küsisin tüdrukult. Siis ma alles nägin ta nägu. Tüdrukuks osutus see sama tüdruk kelle ma olin ära päästnud enne kui deemon mind kinni võttis.
"See oled sina." ütles neiu. Ma ei oskanud talle midagi öelda teadmata mida ta teha või öelda võib.

Surmaingli SaladusTahanan ng mga kuwento. Tumuklas ngayon