Surmaingli Saladus

25.peatükk

Pealik seletas Keyrele loo ära.
"Aitäh Mia." ütles Keyre peale pealiku jutu ära kuulamist.
Läksime koridori tagasi. Koridoris seisvad inglid ja hinged olid ehmunud kuid samas õnnelikud et na suudan neid aidata.
Käisime läbi kõik palatid ning ma aiyasin kõiki viga saanud ingleid ja hingi. Kogu taeva rahvas oli õnnelik et ma suutsin neid päästa ninf olime saavutanud võidu sõjas.

---samal aja põrgus----

Viga saanud deemonid paranesid oma kambrites ning need kes olid terveks jäänud pidid võtma vastutuse et miks nad jäid sõjas alla.
Kõik terveks jäänud deemonid kogunesid suurde ruumi kus oli keskel kõrgemal olev ring mida ümbritses lava. Deemonite pealik, suurte mustade tiibadega deemon, seisis keset ringi ning vaatas kurjalr deemoneid kes olid terveks jäänud. Kui kõik olid jõudnud saali hakkas deemonite pealik rääkima: "Kuidas te alla saite jääda? Teid oli rohkem ja teil olid surmavad nooled mis teevad nõrgaks ja tapavad hinged paari päeva jooksul."
"Neil oli salarelv." karjus üks deemonitest ülebsaali. Paljud deemonid pomisesid enda ette seda sama.
"Ja mis või kes oli nende salarelv?" küsis pealik vaadates sinna kust oli seda hüütud.
"Nende salarelv oli üks ingel kede nad kutsusid Miaks." ütles see sama deemon.
"Mia?" küsis pealik imestunult, "Ja miks te teda esimesena ei kõrvaldanud?" oli pealik pahane.
"Ta sai pihta surmava noolega!" karjus keegi deemonitest, "Võime mõne päeva pärast uuesti rünnata kui meil on rohkem deemoneid sest nende salarelv on selleks ajaks surnud." pakkus välja keegi kolmas julge deemonitest.