34.peatükk

106 23 1
                                    

Sain tabamuse ning lendasin kaugele eemale ja kukkusin selili maha. Tõusin üles. Tundsin kerget valu rinnas kuid lendasin tagasi kus olime ennist võitlend. Saatsin tugevana võlujõu teele kuid tume pealik suutis selle ära plokeerida. Tundsin kuidas mu jõud oli tagasi tulnud ning kasutasin võimalust. Tõusin õhku ning tuul mu ümber hakkas keerlema. Deemonite pealik vaatas hämmingus ning ei saanud midagi aru. Laususin sõnad ning koondasin kogu oma jõu kätesse ja sealt edasi tumedate pealiku poole. Nähtavale ilmus ülimhele valgus ning mu jõud tabas tumadate pealikut. Ta kukkus läbi pilvede otse põrgusse. Mina maandusin jõuetult maha ja kaotasin teadvuse. Ma ei suutnud end liigutada, silmi lahti teha ega midagi öelda kuid kuulsin mida rääkisid teised kes olid minu läheduses.
Alguses polnud kedagi kõik oli vaikne kuid veidi aega hiljem hakkasid inimesed minu ümber kogunema ja midagi rääkima. Umbes minut pärast esimese inimese saabumist tuli pealik ning lausus: "Keegi ei puutu teda!" muutusin veidi murelikuks. Tundsin kuidas õhku tõusin. Teatsin et see ei saanud olla keegi muu kui pealik. Maha langesin taas alles voodile. Arvatavasti üksikpalat lossis.
Kuulsin kuidas tunnike hiljem tehti uks lahti ning keegi astus sisse. Tulija ei öelnud ühtegi sõna ennem kui ütles võlusõnad "Malku aniad" peale seda ei kuulnud enam midagi. Ärkasin samas palatis umbes 3 päeva hiljem.

Surmaingli SaladusWhere stories live. Discover now