94. peatükk

53 12 0
                                    

Järjekord aina kahanes ja kahanes ning õige pea oli järg peaaegu minu käes.
Hingeõgija on loom kelle juurde saadeti kõige hullemad ning nende karistus oli hinge hävitamine.
Kui oli kätte minu kord läks mull katki ning ma jäin õhku.
Nelja pealine elajas vaatas mind.
Sulgesin silmad olles valmis seda karistust kätte saama.
Hetk hiljem tundsin midagi oma käe all.
Tegin silmad lahti ning nägin et üks elajase peadest oli mu käe all looets et ma teda sügan.
Sügasin seda koera ja draakoni vahelist koletist ning ta niuksus õnnest.
Naeratasin ning lõpetasin sügamise.
Maandusin ning astusin sammu tagasi. Elajas kummardas õrnalt mille peale ma noogutasin. Lahkusin järjekorrast tõustes lendu ja lennates nähtamatuna läbi seinte samasse ruumi kus olid teised.
Aega polnud väga palju mööda läinud  ning teised just pärisid mehelt et kus ma olen.
"Te ei näe teda enam kunagi." Ütles mees mille peale tekkisid kõigile murelikud näod.
Võtsin hoogu ning lendasin täis kiirusel allilma pealiku poole. Poolel teel muutusin nähtavaks ning virutasin ühe hea jala löögiga ta põrandale.
"Ära ole selles nii kindel." Ütlesin ning lendasin teiste juurde.
"Lähme teatame sellest teistele." Ütlesin ning aega viivitamata lendasin välja. Teised järgnesid mulle.
Teavitasime tulevasest sõjast ning neid saadeti Ottoga minema ning nemad hakkasid pidama plaani et kuidas sõda ära hoida või vajadusel vastu hakata.

Surmaingli SaladusDonde viven las historias. Descúbrelo ahora