45.peatükk

100 21 4
                                    

"Nõiad!" kuulsime meeshäält karjumas.
"Me vist peaks ära minema." ütlesin Lusyle sosistades ning tõmbasin kapuutsi pähe. Lusy noogutas mulle nõustuvalt.
Jätsime oma taldrikud ning tassid lauale ning hakkasime väljapääsu poole minema.
"Jääge seisma teie seal. Jah teie kaks." karjus sama mees meile kui me olime uksest mõne meetri kaugusel.
Ühe käeliigutusega tegin mõlemale näomaalingud ning me pöörasime ringi. Kõik püsti seisnud inimesed ja kõik inimesed laudade tagant vaatasid meid.
"Miks te ära hakkasite minema?" küsis mees kahtlustavalt.
"Sest meil sai toit söödud." vastasin mehele rahulikult.
"Aga miks te kapuutsiga olete?" käsis mees veel rohkem kahtlustades.
"Sest me käisime ennem näidendi peaproovis ja me pidime täis komplektiga olema ehk siis näomaalingud ka. Ja me ei taha et inimeswd meid nii näeks." vuristasin ruttu ühe hingetõmbega ette.
"Olgu. Vabandust et tülitasin." vastas mees natuke punaseks tõmbudes.
"Pole midagi ikka juhtub." vastasin vaikselt naeratades.
Läksime mõlemad kohvikust välja ning käeliigutusega eemaldasin mõlemalt näomaalingud.

Surmaingli SaladusOpowieści tętniące życiem. Odkryj je teraz